• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti logistilisest indeksist ja konkurentsist

    Erinevatel tasanditel on ikka ja jälle arutatud vajadust muuta Eesti rahvusvaheliste kaubavoogude jaotuskeskuseks ehk pisut lihtsustatult väites -- transiitmaaks ida ja lääne vahel. Moodustatud on eri töögruppe, vastu on võetud kontseptsioone, valitsus on kuulutanud transiidi prioriteetseks tegevusvaldkonnaks. Eelkõige apelleeritakse Eesti geopoliitilisele asukohale, kuid läbivate kaubavoogude suundumiseks siia on sellest argumendist selgelt vähe.
    Konkurentsieelist on võimalik saavutada vaid kompleksseid ja efektiivseid logistilisi lahendusi pakkudes. See eeldab vastava keskkonna loomist ja kujundamist riigi poolt ning ettevõtete valmisolekut oma teenuseid arendada.
    Euroopa logistiline uurimus kasutab riigi logistikaalase konkurentsivõime hindamiseks logistilist indeksit. Nimetatud indeks hõlmab kolme peamist logistilist näitajat: tellimuse täitmise aega, logistilisi ülekulusid ja kindlustusvarusid ehk minimaalseid varusid tellimuste täitmise tagamiseks.
    Uurimus viidi läbi Hollandi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Taani ja Rootsi elektroonika-, farmaatsia- ja toiduainetööstuse ettevõtete hulgas. Tulemused näitavad, et parimad (väiksemad) logistilised indeksid on Taanil ja Hollandil, neile järgnevad Rootsi ja Saksamaa. Kolme esimese keskmise logistiline indeks on 94.
    Uurimuse autorite poolt on hinnanguliselt Eesti logistilise indeksi suuruseks pakkutud 420. Vahe juhtivate Euroopa riikidega logistika alal on suur ning on selge, et konkurentsivõime suurendamiseks on Eestil tarvis läbi viia hulk muudatusi.
    Logistiline indeks on olukorra paranemist tagavate tegevuste ja eesmärkide määratlemise indikaator. Riigivõimu poolt tehtavad muudatused peaksid olema järgmised:
    -- transporti ja kaubandust reguleerivate normatiivide ühtlustamine Euroopa Liidu ning muude rahvusvaheliste vastavate aktidega;
    -- transpordi ja kaubandusega seotud protseduuride, infovoogude ja dokumentatsiooni ratsionaliseerimine, eelkõige tolli tegevuse moderniseerimine;
    -- füüsiliste barjääride ja institutsionaalse sekkumise vähendamine eri transpordiliikide, logistilise ahela ja selle üksikute lülide töösse;
    -- infrastruktuuri olukorra parandamine ja selle arengu soodustamine.
    Ettevõtted seevastu peaksid silmas pidama asjaolu, et järjest olulisemaks muutub terviklike ja kvaliteetsete logistiliste lahenduste pakkumine. Sellest seisukohast lähtudes peavad transpordi- ja logistikaettevõtted muutuma tootjatele ja kaupmeestele teenindajast partneriks, kes koostab turustus- ja jaotusskeeme ning need täide viib.
    Balti riigid, Venemaa ja SRÜ Euroopa osa on välisettevõtetele atraktiivne turupiirkond. Sellega seoses tekib vajadus leida selles piirkonnas partner impordi, ekspordi ja transiidi korraldamiseks. Kas see partner leitakse Eestist või mujalt, sõltub riigi ja ettevõtete jõupingutustest. Kindel on aga see, et aega hoovõtuks enam ei ole, tegutseda tuleb kohe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.