Eestil on London Citys hea maine

Eestis oldud ligi kolme aasta jooksul olen olnud tunnistajaks teie kiirele majandusarengule. Osa Eesti panku on näiteks infotehnoloogiliselt paremini varustatud kui Briti pangad. Osa ministeeriume, eriti välisministeerium, töötavad väga tulemuslikult. Edukad on keskpank ja paljud ärimehed. Teie ärikliima on avatud ja üsna Põhjala-laadne.

Minu suursaadikuks olemise aja jooksul on Eestil olnud aga neli pea- ja välisminstrit, mida on liiga palju ja mis segab efektiivset juhtimist. Sama olen varem kogenud Itaalias.

Teie kujunemisjärgus olevas poliitilises süsteemis tehakse võib-olla liigset kära, tähtsustatakse liigselt persoone ja on liiga palju skandaale, kuid seda esineb muidugi ka teistes demokraatlikes riikides.

Naljaga pooleks tundub mulle, et teil on liiga palju vabalt ringi jooksvaid kurje koeri, mis Euroopas on keelatud, ning et teie kasvav autohulk ja liiklusummikud ei näita erilist progressi.

Kuid mis puutub Briti-Eesti suhetesse, siis on need väga head. Lahkun Eestist suurepäraste muljetega ja usun kindlalt, et teid ootab Euroopas ees hea tulevik.

Tähtsad on kõik kolm valdkonda. Meie kaubavahetus ei ole praegu väga suur, küündides aastas 200 miljoni naelsterlingini (4,58 miljardit krooni), kuid see suureneb aastas kaks korda.

Kui Eesti kaubanduspartnerina oleme 9.--10. kohal, siis investeerijana oleme 5. kohal. Rõhutan, et teie riigil on London City finantsringkondades hea maine ning et ?otimaaga on Eestil kujunenud eriti head suhted. Investeeringutele on kaasa aidanud ka Tallinna börsi töölehakkamine.

Eesti-Vene suhteid peavad oluliseks need Briti investeerijad, kes on huvitatud Eestis tootmise alustamisest SRÜ turule.

Minu saadikutööst umbes 40% on kulunud just kahe riigi kaubavahetuse ja investeeringute soodustamisele.

Kuna meil on suuri kogemusi infrastruktuuriobjektide ja tööstusettevõtete erastamise alal, siis oleme püüdnud Eestile sel alal nõu anda. Näiteks mais korraldas Kesk- ja Ida-Euroopa võrk (CEENET) London City kõrgetasemelise delegatsiooni visiidi Eestisse, kus Eesti valitsuse ümarlauavestlusel arutati Eesti Energia ja infrastruktuuriobjektide erastamist ning peeti kapitaliturgudealane seminar.

Teie küsimus, et mõni riik toetab ja mõni ei toeta Eesti pürgimust NATOsse, on liiga lihtsustatud. Tõsiasi on, et kõik NATO liikmesriigid ja sinna pürgijad pooldavad NATO laienemist. On ju kogu protsessi eesmärk Euroopa julgeoleku tugevdamine.

Hindan kõrgelt seda, mis Eestis on riigikaitse alal ära tehtud koostöös NATO riikide ja Põhjamaadega. Mis riigid ja millal NATOsse pääsevad, otsustab NATO tippkohtumine, kuid on kindel, et NATO uksed jäävad avatuks ka pärast esimest laienemisringi.

Üks valdkondi, kus Briti ametlik seisukoht pärast valitsuse vahetumist ei ole muutunud, on suhtumine ELi laienemisse, mida me peame rahaliidu järel prioriteediks ning millele hakkame ELi eesistujamaana 1998. a palju tähelepanu pöörama.

Meil ei ole eeliskandidaate, kuid rõhutan, et uute riikide valikul ei lähtu me geopoliitilistest, vaid objektiivsetest kriteeriumidest. Otsustava tähtsusega on juulis Euroopa komisjoni antav hinnang iga kandidaatriigi valmisolekule ühinemiseks.

Lisan ainult, et Eesti positsioon on tänu tublidele saavutustele majanduse arendamisel ja Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel meie arvates hea.