Otseinvesteeringuid üha rohkem

Välisinvesteeringute agentuuri peadirektori Jüri Sakkeuse sõnul näitab selle aasta esimese ja ka möödunud aasta viimase kvartali välismaiste otseinvesteeringute kõrge tase, et kardetud drastilist vähenemist selles osas ei olnud.

«Kui tööstuse suurerastamine umbes aasta tagasi läbi sai, oli karta, et enam polegi kuhugi investeerida,» rääkis Sakkeus. «Viimased numbrid näitavad, et see oli asjatu kartus.»

Kuna esimese kvartali suur number oli paljuski uuesti investeeritud kasum, siis jagunevad investeeringud proportsionaalselt nende majandussektorite vahel, kus välisinvestorid aktiivselt tegutsevad, näiteks tekstiili- ja puidutööstuses, rääkis Sakkeus.

Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell märkis, et Eestisse tehtud otseinvesteeringutest pool läks tööstusesse. Märkimisväärselt palju kapitali tuli Kella sõnul ka transpordi- ja rahandusettevõtetesse. Eesti Pank arvestab otseinvesteeringuna enam kui 20% osalust ettevõttes.

Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso tõdes, et Eestis on jätkuvalt soodne investeerimiskliima. Seda näitab tema sõnul ka asjaolu, et välisfirmad, kes on siin midagi varem loonud, investeerivad jätkuvalt ettevõtete laiendamisse. Siiski registreeriti Eestis möödunud aastal 350 uut välisosalusega ettevõtet.

Kolmveerand välismaistest otseinvesteeringutest tehakse Sakkeuse sõnul Tallinnas asuvatesse ettevõtetesse. Maapiirkondadesse investeeritakse edasi üldjuhul, siis kui pealinnas on juba midagi loodud, lisas ta.

Sakkeuse sõnade kohaselt ei tekita selles osas olulist murrangut ka valitsuse poolt planeeritav tulumaksusoodustus Tallinnast eemal olevates piirkondades. «Maksusoodustus on siiski vaid stimulaator, mitte peamine põhjus investeeringute tegemiseks,» lausus ta.

Sakkeus märkis veel, et kui seni vaadeldi Eestisse tehtud välisinvesteeringute taset võrrelduna teiste Ida-Euroopa riikidega ning Eesti oli selles võrdluses alati positiivselt silma paistnud, siis nüüd hakkab see etapp läbi saama ja üha rohkem tuleb vaadata Eestit maailma konkurentsis.

Ratso nentis, et üha rohkem on märgata näiteks Aasia finantsinstitutsioonide järjest suurenevat huvi Eestisse investeerimise vastu.