• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigipalgaliste arvukus suureneb Eestis pidevalt

    Statistikaametist saadud andmed näitavad Roose sõnul, et kui erasektoris töötavate inimeste arv on viie aastaga 1996. a lõpuks vähenenud 495 000 töötajast 380 000 töötajani ehk 23%, on riigieelarvest palka saavate inimeste arv samas ajavahemikus kasvanud 106 500 töötajast 120 000ni ehk ligi 13%.
    Erasektori töötajate arvu vähenemise taga on Roose arvates kaks põhjust. Esiteks kasvab järjest varimajandus ja nn ümbrikupalkade kasutamine ja teiseks on väga paljud inimesed hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks.
    Suurim, 14% kasv on viie aasta jooksul toimunud riigiametnike, kaitse- ja sotsiaalkindlustusametnike osas. Roose sõnas, et taolise ametnike iseprodutseerimise tõkestamiseks on vaja vastumeetmeid ja alustada tuleb ametnike funktsioonide ja tasustamise avalikustamisest ja ülalpidamiskulude normeerimisest.
    Rahandusministeerium on riigiametnike kulustandardite väljatöötamisega tegelenud ligi aasta. Üht populaarsemat küsimust, ametiautode kulunorme, arutas valitsus järjekordselt eile. Kulunormid hakkavad tulevikus piirama ka elektri-, kütte ja muid kulusid.
    Aasta alguses käivitunud haldusreformi eesmärk pole mitte ametnike vähendamine, vaid riigi funktsioonide korrastamine ja efektiivse halduse tagamine, ütlevad kõrged riigiametnikud kui ühest suust, kui neile esitada küsimus ametnike koondamise kohta.
    Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul näeb haldusreform ja järgmise aasta eelarve ette ainult seda, et palgafondid külmutatakse, ehkki palgad võivad suureneda. «Ametnike arvu ei reguleerita, see jääb iga asutuse otsustada,» täpsustas Vitsur.
    Suurim hulk eelarvest palka saavaid inimesi pole tema sõnul aga mitte riigiametnikud, vaid kooliõpetajad, kelle arvukuse kasvu ja vajalikkuse kohta pole pikaajalisi prognoose tehtud. Vitsur tunnistas, et selliste analüüsidega pole valitsus kuigi kaugele jõudnud ja süüdistada siin kedagi ei ole. Tema sõnul on läbi viimata valdade reform, mis hoiab ressursse kokku.
    «Kui Eesti satub Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi, tuleb siin riigiametnikkonda lähiaastatel hoopis suurendada,» viitab maksunõunik Enn Roose Euroopa komisjoni välissuhete voliniku Hans van den Broek aprillis öeldud fraasile, et Euroopa Liidu liikmekohustuste täitmiseks ei pea Eesti riigiametnike arvu vähendama, vaid hoopis suurendama.
    Liidu norme järgides tuleb Eestis tõepoolest luua uusi ameteid ja järelevalveasutusi, mis jälgivad siin Euroopa Liidu direktiivide täitmist.
    Rahvussuhete ministri abi Vahur Made sõnas, et juhul, kui need järelevalveasutused luuakse, tähendab see kindlasti suurema hulga inimeste töölevõtmist. Esimeses järjekorras vajab tema sõnul lisatööjõudu seaduste harmoniseerimine Euroopa Liidu nõuetega. «Sellega tegelevat juristide kaadrit on kindlasti tarvis suurendada ja ilmselt sellest ka alustatakse,» sõnas ta.
    Järelevalveasutused luuakse selliste ministeeriumide juurde, mis hakkavad tegelema Euroopa Liidu ühtse siseturuga, nagu veterinaarlabor ja keskkonnaseire. Järgmisel kohal oleksid rahandus- ja finantsjärelevalveasutused ja osaliselt transport. Juhul kui Inglismaa annab oma allkirja ja sellega kinnitatakse Euroopa Liidu sotsiaalharta, tähendab see järelevalveasutuse loomist sotsiaalministeeriumi juurde, lisas Made.
    Peaministri nõunik Heido Vitsur arvas, et kuna isegi esmajärjekorras ühinemine ei leia aset enne 2002. aastat, on euroametnike tulekuga aega. «Momendil neid rakendada pole vaja, enne on vaja tugevdada maksuametit, tolliametit ning piirivalvet, et üldse euroliitu saadagi,» teatas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.