Riigipalgaliste arvukus suureneb Eestis pidevalt

Statistikaametist saadud andmed näitavad Roose sõnul, et kui erasektoris töötavate inimeste arv on viie aastaga 1996. a lõpuks vähenenud 495 000 töötajast 380 000 töötajani ehk 23%, on riigieelarvest palka saavate inimeste arv samas ajavahemikus kasvanud 106 500 töötajast 120 000ni ehk ligi 13%.

Erasektori töötajate arvu vähenemise taga on Roose arvates kaks põhjust. Esiteks kasvab järjest varimajandus ja nn ümbrikupalkade kasutamine ja teiseks on väga paljud inimesed hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Suurim, 14% kasv on viie aasta jooksul toimunud riigiametnike, kaitse- ja sotsiaalkindlustusametnike osas. Roose sõnas, et taolise ametnike iseprodutseerimise tõkestamiseks on vaja vastumeetmeid ja alustada tuleb ametnike funktsioonide ja tasustamise avalikustamisest ja ülalpidamiskulude normeerimisest.

Rahandusministeerium on riigiametnike kulustandardite väljatöötamisega tegelenud ligi aasta. Üht populaarsemat küsimust, ametiautode kulunorme, arutas valitsus järjekordselt eile. Kulunormid hakkavad tulevikus piirama ka elektri-, kütte ja muid kulusid.

Aasta alguses käivitunud haldusreformi eesmärk pole mitte ametnike vähendamine, vaid riigi funktsioonide korrastamine ja efektiivse halduse tagamine, ütlevad kõrged riigiametnikud kui ühest suust, kui neile esitada küsimus ametnike koondamise kohta.

Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul näeb haldusreform ja järgmise aasta eelarve ette ainult seda, et palgafondid külmutatakse, ehkki palgad võivad suureneda. «Ametnike arvu ei reguleerita, see jääb iga asutuse otsustada,» täpsustas Vitsur.

Suurim hulk eelarvest palka saavaid inimesi pole tema sõnul aga mitte riigiametnikud, vaid kooliõpetajad, kelle arvukuse kasvu ja vajalikkuse kohta pole pikaajalisi prognoose tehtud. Vitsur tunnistas, et selliste analüüsidega pole valitsus kuigi kaugele jõudnud ja süüdistada siin kedagi ei ole. Tema sõnul on läbi viimata valdade reform, mis hoiab ressursse kokku.

«Kui Eesti satub Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi, tuleb siin riigiametnikkonda lähiaastatel hoopis suurendada,» viitab maksunõunik Enn Roose Euroopa komisjoni välissuhete voliniku Hans van den Broek aprillis öeldud fraasile, et Euroopa Liidu liikmekohustuste täitmiseks ei pea Eesti riigiametnike arvu vähendama, vaid hoopis suurendama.

Liidu norme järgides tuleb Eestis tõepoolest luua uusi ameteid ja järelevalveasutusi, mis jälgivad siin Euroopa Liidu direktiivide täitmist.

Rahvussuhete ministri abi Vahur Made sõnas, et juhul, kui need järelevalveasutused luuakse, tähendab see kindlasti suurema hulga inimeste töölevõtmist. Esimeses järjekorras vajab tema sõnul lisatööjõudu seaduste harmoniseerimine Euroopa Liidu nõuetega. «Sellega tegelevat juristide kaadrit on kindlasti tarvis suurendada ja ilmselt sellest ka alustatakse,» sõnas ta.

Järelevalveasutused luuakse selliste ministeeriumide juurde, mis hakkavad tegelema Euroopa Liidu ühtse siseturuga, nagu veterinaarlabor ja keskkonnaseire. Järgmisel kohal oleksid rahandus- ja finantsjärelevalveasutused ja osaliselt transport. Juhul kui Inglismaa annab oma allkirja ja sellega kinnitatakse Euroopa Liidu sotsiaalharta, tähendab see järelevalveasutuse loomist sotsiaalministeeriumi juurde, lisas Made.

Peaministri nõunik Heido Vitsur arvas, et kuna isegi esmajärjekorras ühinemine ei leia aset enne 2002. aastat, on euroametnike tulekuga aega. «Momendil neid rakendada pole vaja, enne on vaja tugevdada maksuametit, tolliametit ning piirivalvet, et üldse euroliitu saadagi,» teatas ta.