Bondi auto Eestimaa teedel
James Bond murdis oma viimases filmis truudust oma senisele automargile -- Aston Martin -- minnes üle BMW sportautole Z3. Palju see BMW-le maksma läks, teavad asjaosalised, kindel on, et see raha tuleb nüüd juba autoostjatel kinni maksta.
Kahekohalised väikesed sportautod teevad viimastel aastatel mahtuniversaalide kõrval tõelist tähelendu -- pea iga autotootja üritab selles vallas midagi pakkuda.
Sellised autod on igati omal kohal Kalifornia liivarandadel ja Lõuna-Euroopa mägiteedel, Eesti olud on aga kahjuks teised. Vaatamata sellele püüavad esimesed BMW Z3d ja MB SLKd juba meie teedelgi pilku.
Arvestades meie lühikest ja jahedat suve, on selge, et meil on Z3 suurte poiste ja tüdrukute mängukann, millega saab kogu raha eest sõita vaid lühiajaliselt ja ka siis vaid linnas.
Maanteel sõites ei piisa ka 20kraadisest päevasoojast, sest tõmbetuul teeb kaela peagi kangeks, kinnise katuse korral tekib aga küsimus, miks tavaautost märgatavalt kallim rotster või kabriolett üldse muretsetud sai. Kuna mul on kabrioleti kogemus varakevadisest Itaaliast, kus vaid 30 km lahtise Saab 900 roolis järgmisel päeval pead pöörata ei lubanud, olin seekord ettevaatlikum.
Neile, kes jahedat suve trotsivad ja Z3 roolis olles siiski katuse alla lasevad, on kõva abi auto väga heast kütteseadmest. Kui see sisse lülitada ja soe õhuvool sõitjatele suunata, võib kiirusega 80--90 km/h sõites ka palav hakata. Kael on parem siiski katta ja müts pähe panna.
ÄP kasutuses olnud Z3 oli mudelivaliku tagasihoidlikum, ehkki suur kapott jättis mulje, et selle all on midagi suurt. Meie autol oli 1,8liitrine mootor (Z3 on võimalik saada ka 1,9- ja 2,8liitrise mootoriga, ka on tootmises sama kere, kuid 3,2liitrise kuuesilindrilise mootoriga BMW M roadster). Seega oli meil tegu efektile üles ehitatud autoga -- mitmed uudistajad olid pettunud, kuuldes, et tegu pole superautoga.
Disain on BMW-l ikka heal tasemel. Rohelise naha ja puitsisuga salongile pole midagi ette heita.
Asjade paigutamine on ootuspäraselt nõrk koht. Pagasiruumis võtab oma koha katusekate, salongis on peale traditsioonilise laeka kaks sahtlikest ka sõitjate selja taga. Kahjuks pole rannaautos jätkunud kohta joogitopsile.
Z3 istmed asuvad väga ebatavalises kohas -- peaaegu tagasilla kohal. Seetõttu kostab summuti podin lähedalt ja jätab autost sportlikuma mulje, kui see tegelikult on. Ette jääb ülipikk esiosa, taha peaaegu mitte midagi (Z3 oli minu sõidukogemuses mugavaim auto tagurdamiseks!).
Z3 on sileda tee auto -- kokkulapatav katus kipub nagisema ja suhteliselt jäik auto raputab kehval teel päris korralikult. Katuse pealtvõtmine käib lihtsalt -- kaks hooba lahti ja katus üle pea. Saab ka sõidu ajal! Tagasipanek on tülikam, peab autost välja tulema.
Kui katus ülal, jätab soovida nähtavus külgsuunas, kus kaetud osa on palju. Mõnevõrra norida saab ka nähtavuse kallal ettesuunas, seda piirab tahavaatepeegel.
Lahtisel autol kipub probleeme tekkima jäikusega. Seetõttu oli uste kohale jäetud kõrged ääred -- roni nagu paati.
Ilus asi maksab ilusasti -- meie variandi Z3 eest tuleb välja anda 353 300 krooni, tippmudeli (M roadster) eest tuleks aga välja käia juba 708 700 krooni. Kui aga mõelda, et ka sportlikuma kerega Opel Corsa -- Tigra -- maksab tavaautost 1,5 korda enam, siis polegi see ehk nii palju.