Lühiuudised

Baltika kuue kuu netokäive oli 108,8 miljonit krooni ja arvestuslik puhaskasum 5,9 miljonit krooni ehk 36,9% aasta kasumiprognoosist.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvasid näitajad vastavalt 23 ja 32 protsenti.

Ehkki Baltika poolaasta kasum moodustab aasta prognoosist vaid enam kui kolmandiku, on ettevõte kasumigraafikust isegi veidi ees, ütles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

«Rõivatööstuses annabki esimene poolaasta tavaliselt umbes kolmandiku aasta kasumist ning teine poolaasta ülejäänu,» märkis ta.

Ettevõtte käive suurenes tänu enam kui 100% müügi suurenemisele Eesti, Balti, Venemaa ja Ukraina turul, sõnas Milder. Milderi sõnul kasvas üle kahe korra ka allhanketööde käive.

Baltika kandis tänavu erakorraliste kulude hulka eelmiste perioodide lootusetuid nõudeid ja ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kokku 1,7 miljonit krooni.

Tegevuskulud kasvasid võrreldes möödunud aasta kuue kuuga 47 protsenti, mis on muuhulgas tingitud agentuuritasude ja reklaamitulude kasvust ning õmblusteenuse täiendavast ostmisest väljastpoolt, märkis Milder. BNS

Euroopa komisjoni otsus soovitada Eestit euroliidu kandidaadiks suurendab analüütikute sõnul olulisel määral välisinvestorite usaldust Eesti vastu, aidates seega kaasa aktsiahindade tõusule.

«Kui Euroopa Liit hindab Eestit sobivaks kandidaadiks, kasvab investeeringute maht Eestisse ning seega tõusevad ka aktsiate hinnad,» ütles Hoiupanga vanemanalüütik Martti Singi.

Singi sõnul on Euroopa komisjoni soodne otsus juba kaasa aidanud viimaste päevade hinnarallile Eesti aktsiaturul.

«Kahtlemata suurenes selle tulemusena välisinvestorite huvi,» sõnas Singi. «Kuna väärtpaberite hindades mängivad tihti rolli tulevikusündmused, siis on tõenäoline, et investorid arvestavad juba praegu positiivse riskireitinguga ja Eesti ühinemisega euroliiduga.» BNS

Investeerimisfirma AS Talinvest ostis kolmapäeval lõppenud emisiooni käigus 30,3 protsenti Balti ühe juhtiva elektroonikakomponentide tootja Vilniaus Vingis aktsiatest.

Talinvesti nõukogu esimees Jaak Roosipuu ütles, et tulenevalt Vingise sõja- ja kosmosetööstuse taustast on tegemist ühe unikaalseima ja väga head kasvupotentsiaali omava ettevõttega Baltikumis. Tehinguga sai Talinvestist suurim Vingise aktsionär. Leedu riigile kuulub emissioonijärgselt 23 protsenti aktsiatest. Tehingu korraldas Talinvesti tütarfirma Talinvest-Suprema Securities.

Vilniaus Vingis on endine sõja- ja kosmosetehnoloogia tootmisele orienteeritud elektroonikaettevõte, mis käesoleval ajal toodab mitmesuguseid kineskoobikomponente ja muid detaile.

Vingise peamised kliendid on kohalik Ekranas ja Samsung.

Vingis omab kaasaegset tootmistehnoloogiat, mis soetati vahetult enne NSV Liidu lagunemist. BNS

64 protsendi ekspordiga tegelevate ettevõtete seadmepark on vanem kui kuus aastat, näitab Saar Polli poolt läbi viidud eksportööride uuring.

22 protsendi eksportööride seadmed on vanemad kui 10 aastat, teatas uuringu tellinud Eesti ekspordi agentuur. Ühel kolmandikul ettevõtetest puudub igasugune ekspordi arenguplaan.

Peamine abi, mida eksportöörid sooviksid riigilt saada, on ekspordi krediteerimine, ekspordigarantiid ja maksusoodustused, selgub uuringust. BNS

Maksuameti juhi hinnangul pole Keskerakonna poolt välja pakutud progresseeruv tulumaks Eestile sobiv.

Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille sõnul on Eesti maksusüsteem piisavalt hea ja seda ei tohi lõhkuda. «Pigem peaks seda täiendama,» lisas ta.

Järvelill prognoosis, et progresseeruv tulumaks tooks samuti kaasa terve rea maksupettusi.

Oma vastuseisu progresseeruvale tulumaksule põhjendas Järvelill ka maksuameti töömahu suurenemisega. BNS

Tallinna linnavalitsuse reedesel erakorralisel istungil on arutlusel linnavolikogu otsuse eelnõu Roosikrantsi tänaval asuva linnapea residentsi müügi viisi, alghinna ja maksetingimuste määramise kohta.

Linnavaraameti müügiosakonna juhataja Udo Klopets ütles, et kinnisvarafirma Mendelson & Co hinnangul on linnavolikogu otsuse eelnõus hoone müügi soovitusliku alghinnana neli miljonit krooni.

«Hoone on hinnatud arvestusega, et köögi ja sauna inventaar jääb hoonesse,» ütles Klopets. Eraldi tuleb linnavalitsuses arutlusele hoones asuva ülejäänud inventari müük.

Linnakantselei haldusdirektor Viljar Meister ütles Õhtulehele, et linnapea residents tuli linnavalitsuse korraldusel linnakantselei bilanssi eelmise aasta septembri lõpus. Meistri sõnul kulub linnavalitsusel hoone ülalpidamiseks praegu 20 000 krooni kuus. Ta lisas, et kuludest suurima osa moodustavad valvekulud.

Roosikrantsi residentsis on 2300 ruutmeetrit elamispinda. Klopetsi sõnul sobib Roosikrantsi tänava maja residentsiks mõnele välissaatkonnale. BNS

Baltimaade juhtiva arvutitootja Microlink teise kvartali käive oli 82,6 miljonit krooni, mis on 106 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Esimese kvartaliga võrreldes kahanes ettevõtte käive viie protsendi võrra. Microlink valmistas teises kvartalis 2821 arvutit, millest 30 protsenti ehk 849 arvutit leidis ostja teistes Baltimaades.

Ettevõtte arendusdirektori Antti Aasma sõnul on nõudluse kasvamise üheks põhjuseks arvutite odavnemine. «Arvuti keskmine hind on sel aastal 13 protsendi võrra madalam kui möödunud aastal, samas kiirus on kasvanud rohkem kui kahekordseks,» märkis ta. «Kui selline trend jätkub, võib järgmisel aastal oodata koduarvutite müügi buumi.»

Esimeses ja teises kvartalis oli Microlinki käive kokku 169,5 miljonit krooni ehk 49,9 protsenti ettevõtte aasta 340 miljoni krooni suurusest käibepronoosist. Microlinki turuosa Baltikumis on Dataquesti andmetel 15,1 protsenti. BNS

AS Linnaehitus andis neljapäeval tellijale üle Valgamaa haigla B-korpuse, mille maksumuseks kujunes 29 miljonit krooni.

«Ehitus kujunes suhteliselt pikaajaliseks selle tõttu, et finantseerimine käis riigi eelarvest,» ütles Linnaehituse projektijuht Heiki Pendarov.

Valgamaa haiglat hakati ehitama 1989. a. Ehitus seiskus, kui oli valmis ehitatud vaid hoone karp. Uuesti alustati haigla ehitust 1995. a ning töö valmis 23 kuuga.

Hoone neljal põhikorrusel on pinda 5700m². Seal asuvad operatsiooniblokk, sünnitusosakond, naiste nõuandla, füsoteraapia kabinetid, kiirabi, köögiplokk ja 47 voodikohta haigetele. BNS

Põlva tarbijate ühistu (PTÜ) tahab Põlva kaubanduskeskuse selle aasta lõpuks ümber ehitada, ütles kaubamaja direktor Aulis Pellenen.

Ehituse maksumus tuleb umbes 15 mln kr, märkis Pellenen. Ehitustööd peaksid algama septembris. Pelleneni sõnul peaks kaubanduskeskuse valmimine langema aasta lõppu.

PTÜ korraldas keskuse ümberehituse projekti saamiseks konkursi. Konkursinimekirja on praeguseks kantud neli võistlevat projekteerimisfirmat -- AS Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo, Eeteprojekt ja AS Reinhold Tallinnast ning AS Resand Põlvast.

Otsus projekteerija suhtes langetatakse hiljemalt augusti alguseks. BNS