• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ekspordi kasv on jõudnud impordi kasvu kannule

    Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reiman prognoosis, et kasvutempode vahe väheneb ka edaspidi ja hiljemalt aasta pärast hakkab Eesti kaubandusdefitsiit tunduvalt vähenema. Kaubandusdefitsiidi täielikku kadumist sajandivahetuseks ei pidanud Reiman tõenäoliseks.
    Eesti Panga makromajanduse osakonna koostatud hinnangul peaks selle aasta ekspordikasv olema ligi 23% ja impordi kasv 17%. Ekspordi juurdekasv tuleneb peamiselt ekspordimahtude suurenemisest.
    Kaubabilansi defitsiidi kasv peaks eelmise aastaga võrreldes suurenema minimaalselt ja ulatuma 13,5 mld kroonini. Jooksevkonto defitsiidi osakaal sisemajanduse koguproduktis peaks lähiaastatel vähenema hakkama.
    Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldatud ekspordiga tegelevate ettevõtete uuringust järeldub, et Eesti ettevõtete hulgas on suund ekspordimahu suurenemisele.
    Kui 1994. aastal oli ekspordiga tegelevatest ettevõ-tetest 32,5 protsenti ettevõtteid, kelle ekspordimaht kogu käibest oli üle 50 protsendi, siis 1995. aastal oli selliseid ettevõtteid juba 42,9% ja 1996. aastal 49,2 protsenti. Uurimuses osalenud ettevõtetest üle 60% prognoosib ekspordi mahu suurenemist nii sellel kui järgmisel aastal.
    Ekspordiga tegelevate ettevõtete käive on teiste ettevõtetega võrreldes tunduvalt suurem. Näiteks üle 5miljonilise aastakäibega ettevõtete osa Eesti ettevõtetest moodustas eelmisel aastal 30%, ekspordiga tegelevate ettevõtete hulgas aga oli see kaks korda suurem.
    Küsitlusest selgus, et 62 protsenti Eesti ettevõtetest ekspordib valmistoodangut, 15 protsenti tegeleb reekspordiga. Reeksport on iseloomulik eelkõige Tallinna ettevõtetele. Enim toimub reeksport Venemaale, Ukrainasse ja Balti riikidesse.
    21,2% uuringus küsitletud ettevõtetest tegelevad allhanke ekspordiga. Allhanked moodustavad suurima osa Soome ja Rootsi eksportimisel ning allhangete eksport on enim levinud maapiirkondade ettevõtete hulgas.
    Soome firmale Laitosto OY allhanke korras tööriideid valmistava ASi A&G Tekstiil üks omanik Olar Gofman ütles, et allhangete tegemine on maapiirkondadele kasulikum, sest töökohti napib ja töötasud on madalamad kui näiteks Tallinnas. Samas on omatoodangu rentaablus suurem kui allhanketöödel. Lisaks allhankele valmistab A&G Tekstiil ka omatoodangut, mis põhiliselt turustatakse koduturul. Praegu ekspordib firma 80 protsenti toodangust. Firma ei plaani Gofmani sõnul tootmist Tallinnast välja viia, sest valmistatava toote hinnast moodustab enamuse materjal ning väljaspool Tallinna võiks ühe 100kroonise toote valmistamisel saadav võit olla mõned kroonid.
    Gofmani sõnul saab allhanketöid teha seni, kuni palgad on Eestis madalamad kui riigis, kuhu allhanketöid tehakse.
    Eesti eksportijatest ligi pooled leidsid partnerid tänu isiklikele kontaktidele välisriigis ja 36% tänu isiklikele kontaktidele Eestis. Vaid 3,8% ettevõtetest on leidnud ekspordipartneri Eesti välisesinduste kaudu ja 2,3 protsenti Eesti ekspordinõukogu vahendusel. Suurem osa ettevõtetest turustab oma kaupu ise, kasutamata selleks kõrvalist abi või pakutavaid teenuseid.
    Üle poole küsitletud ettevõtjatest arvas, et ei ole riigilt saanud mingisugust abi oma ekspordi arendamisel. Ligi kolmandik ettevõtetest märkis, et neil on olnud abi riigi poolt teiste riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest ja 12,3% on saanud abi ka riiklikest ekspordiabi programmidest. Oma ekspordi arendamisel on vaid 3% vastanutest abi saanud teistes riikides asuvatest Eesti kaubandusesindustest.
    Erki Urva kaubandus-tööstuskojast ütles, et ettevõtted peaksid ise olema aktiivsemad ka riigipoolse ekspordiabi otsimisel.
    Gofmani sõnul soodustab riik mõnel juhul hoopis importi. Näiteks politsei saab endale vormid välismaalt osta käibemaksuvabalt, Eestist ostmisel tuleb tasuda ka käibemaks. Nii ostetigi Eesti politseile vormid Laitostolt, valmistas need aga A&G Tekstiil.
    Ettevõtjad sooviksid riigilt saada senisest suuremat abi ekspordi krediteerimisel. Samuti oodatakse riigilt ekspordigarantii programmide loomist ja eksporditavatele kaupadele maksusoodustuste kehtestamist.
    Enim ootavad ettevõtjad vabakaubanduslepinguid Venemaaga (53%), Valgevenega (10%), Saksamaaga (8%) ning Rootsi ja Soomega (4%).
    Firma Saar Poll korraldas ekspordiga tegelevate ettevõtete küsitluse selle aasta aprillis-mais, küsitluses osales 471 eksportööri üle Eesti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.