Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Plagiaat hakkab vähenema
Majandusminister Jaak Leimanni sõnul on tegemist nn euroseadusega: «See täiendab kaubamärgi, patendi ja kasuliku mudeli seadust. Pärast tööstusdisainilahenduse seaduse vastuvõtmist on meil enam-vähem kõik, mis vaja.»
Seaduse üks ettevalmistajaid, riigi patendiameti peadirektor Matti Päts märkis, et kuna seni seadust ei olnud ja kaitset riiklikul tasandil ei pakutud, ei olnud selles valdkonnas ka probleeme: «Polnud võimalik üldse seda küsimust tõstatadagi.»
Kui valminud eelnõu seadusena vastu võetakse, on võimalik taotleda riigilt kaitset igasugusele väliskujule, olgu see auto väliskummi või istmekatte muster, pudel, king, lennuk või vedur.
Kui keegi on loonud originaalse ilmega eseme, siis võib ta tulla meie juurde, teha taotluse, me registreerime ära, anname tööstusdisainilahenduse tunnistuse ja selle kaudu muutub disaini looja selle õiguste ainuomanikuks, rääkis Päts. Praeguseni oli esemete kopeerimiseks Eestis vaba voli.
ASi Standard juhatuse aseesimees Enn Veskimägi meenutas, et krooni tuleku ajal tegi kümmekond kooperatiivi järele nende diivanit Eeva. Me oleme kindlasti huvitatud oma toodete registreerimisest, lisas ta.
Seaduse loojad prognoosisid, et seaduse jõustudes registreeritakse Eestis aastas 300--400 tööstusdisainilahendust, millega laekuks riigieelarvesse 600 000--800 000 krooni. Patendiameti kulutused töötegemisele oleks aga kuni pool miljonit krooni aastas.
Patendiamet on üks väheseid riigiameteid, kes toob tulu rohkem, kui kulutab, nentis majandusminister Jaak Leimann.
«Disaineritele ja professionaalidele on see seadus vajalik,» märkis Eesti disainerite liidu esimees Heiki Kongi. «Rõhutada tuleks, et arenenud riigid ei müü mitte kaupa, vaid disaini.»
Tema sõnul ei ole Eesti majandusmehed veel aru saanud, et oma toodangu viimisel Euroopasse on vaja ka pakendeid, mille disain vastaks seal kehtivatele standarditele.
«Praegu tasustatakse ja maksustatakse professionaalset seltskonda täpselt samuti nagu tellise tootjat. Seetõttu meil praktiliselt oma tehnoloogia Eestis puudub, varem tuli Venemaa instituutidest, nüüd tuuakse läänest ja praktiliselt kasutatakse meie valget tööjõudu orjadena,» lausus Kongi.
Valminud eelnõus on kirjas, et tööstusdisainilahenduse autoril on õigus olla soovi korral autorina avalikustatud ja saada õiglast osa tööstusdisainilahendusest saadavast tulust.
Summa suurus jääb autori ja omaniku vaheliseks küsimuseks, kuid vaidluse korral võib selle üle otsustada kohus. Tööstusdisainilahenduse omanikuks saab isik, kes on omanikuna kantud registrisse. See võib olla nii töö autor kui tellija.