Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Preemiaraha meelitab ühinema

    Regionaalminister Peep Aru töörühma poolt väljatöötatud eelnõu lubab esimesele kümnele ühinevale omavalitsusele kolm miljonit krooni preemiat ning kümnele järgmisele ühinejale miljonikroonist preemiat. Lisaks saavad omavalitsused 400 000 krooni ühinemiskulude katteks.
    Koondatud ametnikule, kes aasta jooksul uues omavalitsuses tööd ei leia, on ette nähtud 30 000kroonine toetus. Eelnõu kohaselt tuleb järgmise aasta eelarvest ühinemistoetusteks eraldada 50 miljonit krooni.
    Kehra linnavalitsuse linnasekretär Milvi Trolla lausus, et linnapea Jüri Lillsoo on soovinud linna- ja vallavalitsuse ühendamist juba oma ametisse asumisest saadik, 1990. aastast.
    Kehra linnas on kogu kaubandus- ja meditsiiniteenindus, nii eesti- kui venekeelne keskkool, mida Anija vald kasutab ja isegi vallavalitsus on Kehra linna südames, rääkis Trolla.
    «Kui küsid Anija inimese käest, kus sa elad, siis ta ütleb, et Kehra linnas Lehtmetsa külas,» lisas Trolla.
    «Meil ei ole probleeme, aga meil on nendega probleeme, sest nemad eriti ei taha meiega ühineda,» sõnas Loksa linnapea Andres Kaskla. «Vallavalitsus ja vallavolikogu ei taha ühinemist linnaga.»
    Kaskla sõnul kardavad mõned kindlasti oma koha pärast. Mõned arvavad, et siis läheb kontor kaks korda väiksemaks, tegelikult seda ei juhtu, märkis ta. Ühinemisel läheb hallatav territoorium suuremaks ja ülesandeid tuleb juurde, 80% ametnikest jääb kindlasti tööle, lausus Kaskla.
    Samas saaks siis tema sõnul kokku panna valla 10 miljoni ja linna 15 miljoni kroonise eelarve ning 25 miljoni eest saaks juba midagi ära teha. Praegu remondib Koskla linn oma koolimaja juba neljandat aastat, igal aastal saab teha töid 500 000-700 000 krooni eest.
    Ühinemispreemiast kuuldes tunnistas Loksa abivallavanem Andres Paomees: «See on täielik üllatus! Ühinemine on pikka aega jutuks olnud, istume me ju linnavalitsuse kukil teisel korrusel.»
    Paomees nentis, et miljonid motiveerivad ühinema küll, kuigi suur raha see pole: «Sellega saaks katta kütusevõlad, teha koolid korda.»
    Valla- ja linnavalitsuse ühinemist pooldas ka Keila abilinnapea Rene Must. Tema sõnul on mõlema omavalitsuse aastased ülalpidamiskulud umbes viis miljonit krooni. Pärast ühinemist võiks ühe omavalitsuse ülalpidamiskulu rahaga hakata näiteks rannaäärt arendama, lisas Must.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.