Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Preemiaraha meelitab ühinema
Regionaalminister Peep Aru töörühma poolt väljatöötatud eelnõu lubab esimesele kümnele ühinevale omavalitsusele kolm miljonit krooni preemiat ning kümnele järgmisele ühinejale miljonikroonist preemiat. Lisaks saavad omavalitsused 400 000 krooni ühinemiskulude katteks.
Koondatud ametnikule, kes aasta jooksul uues omavalitsuses tööd ei leia, on ette nähtud 30 000kroonine toetus. Eelnõu kohaselt tuleb järgmise aasta eelarvest ühinemistoetusteks eraldada 50 miljonit krooni.
Kehra linnavalitsuse linnasekretär Milvi Trolla lausus, et linnapea Jüri Lillsoo on soovinud linna- ja vallavalitsuse ühendamist juba oma ametisse asumisest saadik, 1990. aastast.
Kehra linnas on kogu kaubandus- ja meditsiiniteenindus, nii eesti- kui venekeelne keskkool, mida Anija vald kasutab ja isegi vallavalitsus on Kehra linna südames, rääkis Trolla.
«Kui küsid Anija inimese käest, kus sa elad, siis ta ütleb, et Kehra linnas Lehtmetsa külas,» lisas Trolla.
«Meil ei ole probleeme, aga meil on nendega probleeme, sest nemad eriti ei taha meiega ühineda,» sõnas Loksa linnapea Andres Kaskla. «Vallavalitsus ja vallavolikogu ei taha ühinemist linnaga.»
Kaskla sõnul kardavad mõned kindlasti oma koha pärast. Mõned arvavad, et siis läheb kontor kaks korda väiksemaks, tegelikult seda ei juhtu, märkis ta. Ühinemisel läheb hallatav territoorium suuremaks ja ülesandeid tuleb juurde, 80% ametnikest jääb kindlasti tööle, lausus Kaskla.
Samas saaks siis tema sõnul kokku panna valla 10 miljoni ja linna 15 miljoni kroonise eelarve ning 25 miljoni eest saaks juba midagi ära teha. Praegu remondib Koskla linn oma koolimaja juba neljandat aastat, igal aastal saab teha töid 500 000-700 000 krooni eest.
Ühinemispreemiast kuuldes tunnistas Loksa abivallavanem Andres Paomees: «See on täielik üllatus! Ühinemine on pikka aega jutuks olnud, istume me ju linnavalitsuse kukil teisel korrusel.»
Paomees nentis, et miljonid motiveerivad ühinema küll, kuigi suur raha see pole: «Sellega saaks katta kütusevõlad, teha koolid korda.»
Valla- ja linnavalitsuse ühinemist pooldas ka Keila abilinnapea Rene Must. Tema sõnul on mõlema omavalitsuse aastased ülalpidamiskulud umbes viis miljonit krooni. Pärast ühinemist võiks ühe omavalitsuse ülalpidamiskulu rahaga hakata näiteks rannaäärt arendama, lisas Must.