7. august 1997 kell 22:00

Lühiuudised

Rootsi otsus lõpetada 1. septembrist piiril sissesõidulubade väljastamine võib mõnevõrra vähendada Tallinn--Stockholmi liinil kurseeriva Estline'i piletimüügi mahtu.

Rootsi otsus puudutab ennekõike neid Estline'i reisijaid, kes tulid endistest SRÜ maadest Tallinnasse ja tegid siit n.ö ühepäevase äkkreisi Rootsi, ütles Estline'i müügidirektor Marje Braunbrück. Ta avaldas lootust, et Estline'i piletimüügi maht ei kahane nende reisijate arvelt, kes ostavad reisi Venemaa firmadelt, kellega Estline on sõlminud koostöölepingu.

Braunbrücki hinnangul moodustavad Vene diilerite müüdavad piletid praegu umbes viis protsenti Estline'i müügimahust. Talveperioodil ulatub see tema sõnul kümne protsendini.

Rootsi lõpetab 1. septembrist piiril sissesõidulubade väljastamise. Kõik inimesed, kes ei ole nende riikide kodanikud, kellega Rootsil on viisavabadus, peavad taotlema maalepääsuks viisat. Uus kord ei puuduta Eesti kodanikke. BNS

Tallinna farmaatsiatehase aktsia järsk tõus Tallinna börsil on ettevõtte juhtkonnale üllatuseks, teatas tehase peadirektor Priit Kivi.

«Kui pangad hakkasid pikalt eest ära minema, oli selge, et meie aktsia aja jooksul samuti natuke järgi läheb,» ütles Kivi. «Miks ta aga nüüd nii järsku liigub, on arusaamatu.»

Kivi sõnul pole farmaatsiatehas võtnud vastu otsust muuta lähiajal oma kasumiprognoosi. Ta lisas, et ka muid uudiseid pole farmaatsiatehaselt oodata enne oktoobrit.

Farmaatsiatehase aktsia sulgemishind oli eile Tallinna börsil 189 krooni, kerkides võrreldes kolmapäevaga 13,5 protsenti. BNS

Investeerimispank emiteeris juuli lõpus rahvusvahelisel finantsturul 40 miljoni Saksa marga ehk 320 miljoni krooni ulatuses võlakirju.

Võlakirjade intress oli Saksa marga Libor pluss 0,625 protsenti.

Investeerimispanga treasury osakonna juhataja Priit Perens ütles, et võlakirjade intress on seni odavaim laen mõnele Eesti pangale. Võlakirjaemissiooni korraldas Deutsche Morgan Grenfell.

Perens ütles, et pank sai Deutsche Morgan Grenfelli vahendusel allutatud laene seitsmeaastase tähtajaga, mis lähevad omavahendite koosseisu. Panga omavahendite kogumaht suurenes 296,6 miljoni kroonini. BNS

Eesti Panga bilansimaht ületas juuli lõpu seisuga 10 miljardi krooni piiri, moodustades 10,06 miljardit krooni.

Eesti Panga bilansimaht suurenes juulis 265 miljoni krooni ehk 2,7 protsenti. Keskpanga valuutareserv kasvas 227,8 miljonit krooni ehk 2,64 protsenti. Sellest 118,9 miljonit krooni andis kommertspankade poolt keskpangale müüdud konverteeritav valuuta. Pangad müüsid valuutat Eesti krooni ostmise eesmärgil.

Baasraha vähenes juulis 17,1 miljoni krooni võrra. Sealhulgas vähenes ringluses olev sularaha 29 miljonit krooni võrra. Eesti Panga hoiusertifikaatidesse investeeritud vahendid suurenesid 10 miljoni krooni võrra ning muud baasraha hulka loetavad keskpanga kohustused 1,9 miljonit krooni.

Valitsuse nõudmiseni hoiused keskpangas kasvasid 5,5 miljoni krooni võrra. Tegemist on summaga, mis on ette nähtud rahvusvahelise valuutafondi poolt valitsusele antud majandusarengu soodustamise sihtlaenude (STF) arvutatud intresside maksmiseks augusti alguses. BNS

AS Viru Joogid investeeris ligi miljon krooni uue viina ja siirupi villimisliini ostuks, millel hakatakse tootma Vodka Verat ja segusiirupit baaridele.

Viru Jookide direktor Jüri Linde ütles, et uue liini ostuks vajaliku raha laenas ettevõttele Ühispank.

Uus liin on Linde sõnul häälestatud 200grammise Vodka Vera tootmisele. Liini tootmisvõimsus on tuhat pudelit tunnis.

Viru Jookide käive oli eelmisel aastal 32 miljonit krooni. Tänavune käibeprognoos ulatub Linde hinnangul 120 miljoni kroonini. Kasumiks prognoositakse kaks miljonit krooni. BNS

ASi Pärnu Sadam nõukogu teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku viia ettevõtte aktsiad börsile.

Selleks, et täita börsi nõudeid, peab sadam laiendama oma aktsiakapitali umbes veerandi võrra, ütles nõukogu esimees Väino Linde. Praegu on aktsiakapital 23 miljonit krooni. BNS

18. augustil avatakse Haljala vallas Aasperes uued puhastusseadmed, mille ehitamist finantseeris tagastamatu abi korras Rootsi riik, ütles Haljala vallavanem Jüri Sikkut.

Vallavanema sõnul läks kaks puhastusseadet koos paigaldamisega maksma 1,54 miljonit Eesti krooni. Raha seadmete paigaldamiseks eraldasid rootslased läbi oma valdade liidu eelmise aasta lõpus. Raha andmise initsiaator oli Haljala sõprusvald Dorotea.

Sikkuti kinnitusel taotleb Haljala Rootsist abi ka Essu puhastusseadmete väljaehitamiseks. Seni kasutati Haljalas nõukogudeaegseid biopuhasteid, mis polnud enam töökorras. ÄP

Tarbijahinnaindeks (THI) kasvas juulis võrreldes juuniga 0,3 protsenti, mis on mitme kuu madalaim näitaja.

Statistikaameti andmetel kallinesid kaubad kokku 0,4 protsenti. Toidukaubad kallinesid 0,35 ja tööstuskaubad 0,5 protsenti. Teenused kallinesid 0,3 protsenti.

THI muutust mõjutas juulis kõige enam soojusenergia kallinemine ning sesoonne piima ja piimatoodete, puu- ja köögiviljade hinna langus. BNS

Hetkel kuum