Eesti ettevõtjaid ärritab Narva elektrijaamade äriplaan

Eesti riik peaks korraldama elektrijaamade erastamiseks avaliku konkursi, ütles ASi Eesti Energia nõukogusse valitud Jüri Käo. «Selleks on erastamisagentuuril piisavalt kogemusi,» lisas ta. «Kõnealune äriplaan ei ole normaalsete äritavadega päris hästi kooskõlas,» kommenteeris Käo.

«Me ei taha võtta seisukohta, kas NRG on hea või halb partner,» rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar. «Meie seisukoht on, et sel kujul äriplaani vastu võtta ei tohi,» tähendas ta.

Kaubandus-tööstuskoja poolt majandusminister Jaak Leimannile saadetud pöördumise kohaselt suureneb äri-plaani teostumisel põhjendamatult elektrienergia hind, mis kahjustab kõigi ettevõtjate konkurentsivõimet. «Hinnakujundus on diskrimineeriv kõigi teiste ettevõtjate suhtes,» märkis Tamsar. Monopoolses seisundis ettevõttel Narva Elektrijaamad on äriplaaniga võimalus kõik oma kulud tarbijale kanda, mida teised ettevõtjad konkurentsi tingimustes lubada ei saa, lisas ta.

Tamsar ütles, et raske on otsustada äriplaanis esitatud elektritariifide prognooside põhjendatuse üle, sest puuduvad prognoosid elektrienergia tootmise põhi- ja lisakulude, tegevuskulude, intressikulude ja kasumi kohta. Siin on selgesti äratuntav lähenemine -- kindlustada omanikele kõigi kulude katmine müügihinnast, olenemata Eesti Energia müügikäibest, nentis Tamsar.

Põlevkivi puhul ei näinud aga äriplaan ette, et seal hind samamoodi kujuneb, jätkas Tamsar. «Elektri müüjad peavad saama oma kulud kaetud, aga põlevkivi hind on ette fikseeritud,» selgitas ta. «Päris hea oleks omada sellist ettevõtet, mille kasum on iga aasta tagatud,» kommenteeris Tamsar.

Tamsari väitel on ärieetikale ebakohane ühisettevõtte soov auditeerida Eesti Põlevkivi, et oleks näha põlevkivi hinna kujunemine. «Selline lähenemine on mõeldamatu, et tarbija auditeerib tootjat,» põhjendas ta.

Kasumi näitamine tootmiskuluna tähendab, et äriplaanis on ette nähtud, milline kasum tuleb igal aastal saada, ütles Tamsar.

Tamsari sõnul on äriplaanis liiga suured ka ettevõtte kulud. Liikluskindlustuse kulud on kolm korda üle paisutatud, tõi ta näite. Kaheldav on Tamsari väitel ka kümneprotsendiline laenuintress. «See on nii suure ettevõtte puhul selge rumalus,» kommenteeris ta. Eesti ettevõtjad peavad reaalseks 5- kuni 7protsendilise intressiga laenu. Tamsari sõnul annab see aluse kahelda kogu kuluprognoosi adekvaatsuses.

Üle on paisutatud ka investeeringud, samuti on näitamata investeeringute tasuvus, rääkis Tamsar. Investeeringud on ette nähtud ka tegevuse viimasel, 2027. aastal. Samas on põlevkivivarude kestuseks hinnatud äriplaanis 25 kuni 30 aastat. «Investeering ei ole eesmärk omaette, vaid mõeldud tootmise efektiivsemaks muutmiseks,» tähendas Tamsar.

Riigi huvid omanikuna on äriplaanis Tamsari väitel kahjustatud, sest äriplaani järgi esitab juhatuse liikmed nõukogule NRGen. Samuti võib NRGen blokeerida kõigi otsuste vastuvõtmise, sest vaja on kahe kolmandiku aktsionäride nõusolekut, lisas ta. Samas on tulevast aastast kehtima hakkava energiaseaduse mõte jätta riigile enamusaktsiate kaudu otsustusõigus, märkis Tamsar.

Äriplaani ette nähtud poolte vaidluste lahendamine Stockholmi vahekohtus näitab koostajate usaldamatust Eesti kohtusüsteemi vastu, sõnas Tamsar. «See on ka kalleim kohus, mida me teame,» tähendas ta. Pealegi põhineb vahekohus vabatahtlikkusel, seda ei ole võimalik teha kohustuslikuks, täiendas Tamsar.

Kaubandus-tööstuskoda tegi valitsusele ettepaneku töötada välja alternatiivsed viisid täiendavate investeeringute ja oskusteabe kaasamiseks energiasüsteemi arenguks ja elektrijaamade erastamiseks tingimata avaliku konkursi teel. Mingeid kinniseid läbirääkimisi pole enam vaja, lisas Jüri Käo.

Leimann ütles, et kaalub praegu kõigi variantide vahel ja kavatseb ära kuulata kõigi poolte arvamused Narva elektrijaamade äriplaani kohta. «Kuna otsus on tõsine ja suur, pole põhjust rabeleda,» märkis ta. Septembri algul kavatseb Leimann esitada oma seisukoha valitsusele. Valitsusel on aega otsustada kuni septembri lõpuni.