Poriloopimise kui Eesti rah-vusliku spordiala tempokas areng jätkub vääramatult tänu meie võimekatele tipp-poliitikutele, kes veel enne rahuliku suvehooaja lõppu on asunud üksteist mahlakate ülesastumistega tümitama.

Nii on koonderakondlasest ekspeaminister Tiit Vähi asunud paljastama keskerakondlase ja Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare tegelikku olemust. Viimane omakorda keeldub küll vaidlustesse laskumast, kuid soovitab ometi intrigeerivalt Vähil jalad külma vette pista ja elu üle natuke järele mõelda.

Äripäeva arvates pole tipp-poliitikute sõnasõjal sügavamat tähendust, mida paljud poliitikavaatlejad on kippunud sellest otsima. Vähi avalduse taga on ilmselt Savisaare ja tema jüngrite omamoodi lähenemine korteriskandaalile, mille tulemusel on ekspeaminister või tema perekonnaliikmed pidanud üle elama rea piinlikke ja ebameeldivaid olukordi.

Mõte, et Savisaar on alustanud valimiste eel poliitilist võitlust Koonderakonna vastu, tundub kentsakana juba seetõttu, et valijate toetus Koonderakonnale on niigi väike. Kui Koonderakond julgeks minna valimistele oma nime all, tekiks tal tõsiseid raskusi parlamenti pääsemisel.

Tiit Vähit aga peetakse avaliku arvamuse küsitluse põhjal ebameeldiva üllatuse valmistanud poliitikuks. Tõsi küll, see uurimus oli poliitilise rivaali Isamaaliidu tellitud.

Ainus iva Savisaarel koonderakondlasi kõigutada on selles, et põllumajanduse lausdoteerimise unelmais maaparteid nende kõrvalt üle lüüa. See ei tohiks sotsiaalset õiglust ja pankurite ning kerjuste võrdsust lubavale Keskerakonna juhile niigi raskusi valmistada.

Erakorraliste valimiste mõttekusest saab ka taolise kemplemise juures järjest vähem rääkida, sest kui selleks käesoleval sügisel samme ei tehta, jääb korraliste valimisteni liiga vähe aega, selleks et võim uuesti ümber mängida. Pealegi oleks tegemist arutu maksumaksja raha raiskamisega.

On ju veel võimalus, et Tiit Vähi etteasted on tingitud sellest, et mees tunneb ennast kõrvalejäetuna. Lühikese ajaga ilma jäänud riigitüürist ja eemale tõrjutud paljudest erakonnakaaslastest, ihkab ta harjumuspäraselt suurt avalikku tähelepanu. Nii haarab ta kinni viimasest õlekõrrest ja ründab Savisaart, kellel erinevalt Vähist on palju kaotada. Kuid sõimlemine leheveergudel ei muuda jõudude vahekorda.

Muidugi võib sõnasõja põh-juseks olla ka soov Savisaar Tallinnas auti mängida, sest umbusaldamise küsimust on kitsamates ringides juba arutatud.

Samuti võib kõne alla tulla paljuräägitud Savisaare pikk viha ja kättemaksuhimu, mille pärast Vähi arvates ei tohi Savisaarest saada Eesti arengu määrajat.

Spekuleerida nendel teemadel võib lõpmatuseni ja meie maailma vägevad müristavad omavahel ilmselt edasi, ainult et taolisel pealtnäha lihtsal kemplemisel võib olla riigi asjadele väga negatiivne mõju. Näiteks takistab see erastamise lõpuleviimist, sest mängus on suured ja magusad objektid, mida mitmed poliitilised jõud loodavad oma sõpruskondade tiiva alla saada.