Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veel kord ühisfirmast ja elektri hinnast
On väidetud, et seoses USA firma NRGenerating International B.V. (NRGen) osalusega ASis Narva Elektrijaamad toimub lähitulevikus suur elektri hinna tõus.
Ühisfirma äriplaani koostamise raames tehti rida uuringulisi töid. Juhtisin uuringut «Elektri hinna võimalike muutuste iseloom ja nende mõju lõpptarbijaile». Tehtud töö alusel võib öelda järgmist.
Töögrupi tehtud arvutused, milles arvestati vajalikke investeeringuid, inflatsiooni ja muid kulutusi, näitasid, et elektri keskmine hind (ilma käibemaksuta) aastaks 2000 peaks kasvama 70 s/kWh, 2005 85--90 s/kWh, 2010 90--95 s/kWh ja 2015 95--110 s/kWh.
Madalpingetarbijate, sh kodutarbija, elektritariifi vastavusse viimine tegelikele kulutustele, st nende doteerimise lõpetamine tööstustarbija poolt, nõuab 2--3 aastat aega.
Seega kodutarbija jaoks tõuseb hind keskmisega võrreldes rohkem kui tööstustarbijale. Arvutused näitavad, et see peaks sajandivahetuseks tõusma (koos käibemaksuga) 115 s/kWh, aastaks 2005 145--155 s/kWh, aastaks 2010 155--165 s/kWh ja aastaks 2015 160--180 s/kWh.
Eesti energiasüsteemi on vaja investeerida kuni 2015. aastani 28,6 miljardit krooni, millest 14,4 miljardit on vaja investeerida elektrivõrkudesse. See tähendab aastast investeerimisvajadust 1,3--1,8 miljardit krooni, millest umbes pool on vajalik kulutada elektri tootmisse.
Arvutused näitavad, et töös vaadeldud kõige realistlikuma arengustsenaariumi puhul tõuseb elektri hinna kallinemise mõjul tarbijahinnaindeks 1997. aastal 1,6%, 2000. aastal 0,8%, 2005. aastal 0,5%, 2010. aastal 0,2% ja 2015. aastal 0,1%. Suurt inflatsiooni elektri kallinemine ei põhjusta.
Ühisfirma äriplaan on koostatud vastavuses hiljuti valminud Eesti energeetika strateegiaga. Ette on nähtud investeerida 1998--2027 16,2 miljardit krooni, sellest 6,5 miljardit aastani 2005.
Äriplaan ei ole muidugi lõplik ja nõuab enda kallal edasitöötamist. Seal ei ole veel küllaldaselt läbi töötatud lepingud, kasumi osa vajab põhjendamist ja kokkuleppimist, igat liiki garantiide osa jpm.
Uuringus arvutatud elektri keskmised hinnad ja tariifid ühtivad lähiaastatel hästi äriplaanis toodud ühisettevõttest väljamüügi tariifiga.
Esineb mõningane lahknevus perioodi teises pooles, mille põhjuste üle on vaja diskuteerida. Kuid äriplaan ei näe ette mingit tohutut elektri hinna tõusu välismaise investori tõttu, nagu väidetakse.
Firma, kes kaasatakse elektri tootmisse, peab omama oskusteavet. Kahe aasta eest oli valitud NRGen, sest tal on oskusteave reas riikides kaasomanikuks olemise kaudu olemas. Oli näha, et see firma suudab oma eelmiste kogemuste põhjal arvestada pärast koostöö alustamist esilekerkivate sotsiaalsete ja regionaalsete probleemidega.
Eriti tähtis oli valiku tegemisel emafirma NSP rahastusvõimaluste ja garantiide olemasolu. Muidugi arvestati ka, et USA on praktiliselt ainus riik maailmas, kes oma investoreid ja investeeringuid kaitseb. Need olid põhjused, miks alustati koostööd selle firmaga, kuna teisi ettepanekuid siis ka ei olnud.
Me ei räägi ju vajalikust rahahulgast, 67 miljonist USA dollarist, mis on sissemakse aktsiakapitali, vaid investeeringust 1,1 miljardist USA dollarist.
Lisaks kõigele peab siin olema strateegilise investori tagapõhi hästi teada. Olnut ei saa olematuks teha. Lepiti kokku äriplaani koostamise tingimustes. Teadusuuringute eest on Eesti teadlastele makstud 2 miljonit krooni ja äriplaan ise läks maksma 2 miljonit USA dollarit.
Niisama lihtsalt ei saa öelda, et selle raha eest tehtu kusagile ei kõlba. Äriplaanil on kolm vastutavat osapoolt -- Eesti Vabariigi valitsus, Eesti Energia ja NRGen.
See, et valitsuse esindaja on oma senisele tööle kriipsu peale tõmmanud ning erapooletuks jäämise asemel hakanud kõigis võimalikes instantsides kokkulepitu vastu aktiivselt võitlema, teeb valitsusele lahenduste leidmise ainult raskemaks.
Tuleb tõdeda, et senini igatahes on olnud väga vähe asjalikku põhjendatud kriitikat ja soovitusi äriplaani kohta, ainult emotsioonid. Tegelikult ju vaidlus ei käigi äriplaani üle, vaid soovi üle muuta äriplaani koostamise aluseks olnud algtingimusi. Need soovid aga on erinevad, tulenevalt igaühe konkreetsest huvist.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et elekter kallineb tulevikus kindlasti sõltumata sellest, milline investor osaleb energiasüsteemi korrastamisel ja milline on äriplaan. Küsimus on ainult sentides ühele või teisele poole.