Avalik vaid tingimisi

Tallinna Kaubamaja, Baltika, Kalev, Forekspank, Ühispank, Norma ja Rakvere lihakombinaat on Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest ainsad, kes lubavad aktsionäridel oma aktsiaraamatuga väärtpaberite keskdepositooriumis tutvuda. Teised, enam kui paarkümmend avalikku ettevõtet, lubavad depositooriumil väljastada aktsionärile aktsiaraamatut vaid ettevõtte juhtkonna nõusolekul.

Augustis depositooriumis kehtima hakanud uus kord ei lähe iseenesest vastuollu äriseadustikuga, kus kirjas vaid, et aktsionäril on aktsiaraamatut õigus näha. Küll aga näitab see ettevõtete püüdu kontrollida ja kinni hoida iseenesest justkui avaliku informatsiooni väljastamist, mis omakorda annab võimaluse aktsionärile survet avaldada.

Mäletan vastukajasid, mis saabusid toimetusse pärast mõningate Ühispanga aktsionäride avalikustamist ajalehes aasta alguses. Kuidas nii -- miks peavad kõik teadma, et mina olen investeerinud mingisse ettevõttesse ja mulle kuulub nii ja nii palju aktsiaid? Süüdistused küündisid isegi tasemeni, nagu oleks see toimetuse süü, et kodaniku naine ja ämm saavad tema investeeringutest aimu.

Unustati lihtne tõsiasi, et avaliku, börsil noteeritud ettevõtte omanikud ei ole salatsunft, vaid kõigile avatud kollektiiv, mis koondab endas elus edukalt edasi jõudnud kodanikke. Sinna kollektiivi kuulumine ei saa olla varjamist vääriv häbiasi.

Näib, et soovides evida teavet isiku kohta, kes kaasaktsionäride vastu huvi tunneb, tahab ettevõte juba eos end kindlustada võimalike rünnakute vastu kas siis ajakirjanduse või näiteks konkurentide poolt. Parimaks tõestuseks, et see mõttekäik viltu kisub, oleks ettevõtte juhtkonnal jätta aktsiaraamatu avalikustamisel omapoolne filter ära.