• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avalik vaid tingimisi

    Tallinna Kaubamaja, Baltika, Kalev, Forekspank, Ühispank, Norma ja Rakvere lihakombinaat on Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest ainsad, kes lubavad aktsionäridel oma aktsiaraamatuga väärtpaberite keskdepositooriumis tutvuda. Teised, enam kui paarkümmend avalikku ettevõtet, lubavad depositooriumil väljastada aktsionärile aktsiaraamatut vaid ettevõtte juhtkonna nõusolekul.
    Augustis depositooriumis kehtima hakanud uus kord ei lähe iseenesest vastuollu äriseadustikuga, kus kirjas vaid, et aktsionäril on aktsiaraamatut õigus näha. Küll aga näitab see ettevõtete püüdu kontrollida ja kinni hoida iseenesest justkui avaliku informatsiooni väljastamist, mis omakorda annab võimaluse aktsionärile survet avaldada.
    Mäletan vastukajasid, mis saabusid toimetusse pärast mõningate Ühispanga aktsionäride avalikustamist ajalehes aasta alguses. Kuidas nii -- miks peavad kõik teadma, et mina olen investeerinud mingisse ettevõttesse ja mulle kuulub nii ja nii palju aktsiaid? Süüdistused küündisid isegi tasemeni, nagu oleks see toimetuse süü, et kodaniku naine ja ämm saavad tema investeeringutest aimu.
    Unustati lihtne tõsiasi, et avaliku, börsil noteeritud ettevõtte omanikud ei ole salatsunft, vaid kõigile avatud kollektiiv, mis koondab endas elus edukalt edasi jõudnud kodanikke. Sinna kollektiivi kuulumine ei saa olla varjamist vääriv häbiasi.
    Näib, et soovides evida teavet isiku kohta, kes kaasaktsionäride vastu huvi tunneb, tahab ettevõte juba eos end kindlustada võimalike rünnakute vastu kas siis ajakirjanduse või näiteks konkurentide poolt. Parimaks tõestuseks, et see mõttekäik viltu kisub, oleks ettevõtte juhtkonnal jätta aktsiaraamatu avalikustamisel omapoolne filter ära.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.