Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt ütles, et paranduste tegemisel lähtuti põhimõttest maksustada kõiki võrdselt.

Tulumaksuseadusesse tuuakse püsiva tegevuskoha mõiste, mis puudutab neid mitteresidente, kes tegutsevad Eestis, kuid ei ole registreerinud end äriregistris välismaa äriühingu filiaalina. Sel juhul maksustatakse ta tulud tulumaksuga. Uus tulumaksuseadus ei sea veel tegevuskoha registreerimise nõuet, see kirjutataks Hundi sõnul hiljem maksukorralduse seadusesse.

Uus seadus täpsustaks ka mitteresidentide Eestis väljalastud väärtpaberite müügist saadud tulu maksustamist. See läheks deklareerimisele kui vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju. Mitteresidendi intresside maksustamine aga ei puuduta krediidi- ja finantsasutusi.

Juhul kui maksuvabas piirkonnas olev firma osutab teenuseid Eesti maksumaksjale, peab seaduseelnõu järgi Eesti maksumaksja teenuste eest makstes kinni pidama 15% väljamaksest -- see on Hundi sõnul kõige enam poleemikat tekitanud teema, kuid mitte primaarne.

Tema sõnul on küsimus selles, et eelnõu hakkas valmima juba 1996. a algul: «Tol hetkel tundus see ainuvõimalik lahendus, praeguseks on pakutud välja ka teistsuguseid lahendusi: mitte kehtestada madala maksumääraga riikide nimekirja, vaid kehtestada nende riikide nimekiri, kuhu tehtud väljamakseid ei maksustata.» Sellesse nimekirja kuuluksid eelkõige OECD ja ELi riigid.

Võimalik on ka tuua läbi deklareerimiskohustuse välja kõik isikud, kellel on osalus mitteresidentide firmades, offshore-firmades, rääkis Hunt.

Milline oleks seaduseelnõu numbriline mõju riigieelarvele, ei ole Hundi sõnul rahandusministeeriumis täpselt välja arvutatud.

Reformierakonna peasekretäri Heiki Kranichi sõnul on nende erakond seisukohal, et tegemist on halva eelnõuga: «Seaduse vastuvõtmisel oleks tegemist näiliku efektiga. Offshore'idega suhtlemine ei kao kuhugi.»

Ka püüd saada iga hinna eest välisinvestoreilt raha kätte, ei soodustada Kranichi sõnul nende tulekut Eestisse: «Amatöristlike investeerijate aeg Eestis peaks olema koos Karl Danhammeri aegadega mööda saanud, aga tõsisemad investorid loevad ennekõike oma raha.»

Välisinvestorid peavad Eestit riskipiirkonnaks, investeerivad siia oma offshore-firmade kaudu, esiteks, et maandada riske selles piirkonnas, teiseks, et maandada riske kodumaise maksuameti ees, lisas Kranich.

Lisaks määratleb seaduseelnõu, et ettevõtte ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel varade ümberpaigutamist ei maksustata. Ka ei pea eelnõu järgi üht töökohta pidav inimene juhul, kui pank on intressilt 10% maksu kinni pidanud, oma tulusid enam deklareerima.