• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Offshore-firmade saatus taas riigikogus arutusele

    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt ütles, et paranduste tegemisel lähtuti põhimõttest maksustada kõiki võrdselt.
    Tulumaksuseadusesse tuuakse püsiva tegevuskoha mõiste, mis puudutab neid mitteresidente, kes tegutsevad Eestis, kuid ei ole registreerinud end äriregistris välismaa äriühingu filiaalina. Sel juhul maksustatakse ta tulud tulumaksuga. Uus tulumaksuseadus ei sea veel tegevuskoha registreerimise nõuet, see kirjutataks Hundi sõnul hiljem maksukorralduse seadusesse.
    Uus seadus täpsustaks ka mitteresidentide Eestis väljalastud väärtpaberite müügist saadud tulu maksustamist. See läheks deklareerimisele kui vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju. Mitteresidendi intresside maksustamine aga ei puuduta krediidi- ja finantsasutusi.
    Juhul kui maksuvabas piirkonnas olev firma osutab teenuseid Eesti maksumaksjale, peab seaduseelnõu järgi Eesti maksumaksja teenuste eest makstes kinni pidama 15% väljamaksest -- see on Hundi sõnul kõige enam poleemikat tekitanud teema, kuid mitte primaarne.
    Tema sõnul on küsimus selles, et eelnõu hakkas valmima juba 1996. a algul: «Tol hetkel tundus see ainuvõimalik lahendus, praeguseks on pakutud välja ka teistsuguseid lahendusi: mitte kehtestada madala maksumääraga riikide nimekirja, vaid kehtestada nende riikide nimekiri, kuhu tehtud väljamakseid ei maksustata.» Sellesse nimekirja kuuluksid eelkõige OECD ja ELi riigid.
    Võimalik on ka tuua läbi deklareerimiskohustuse välja kõik isikud, kellel on osalus mitteresidentide firmades, offshore-firmades, rääkis Hunt.
    Milline oleks seaduseelnõu numbriline mõju riigieelarvele, ei ole Hundi sõnul rahandusministeeriumis täpselt välja arvutatud.
    Reformierakonna peasekretäri Heiki Kranichi sõnul on nende erakond seisukohal, et tegemist on halva eelnõuga: «Seaduse vastuvõtmisel oleks tegemist näiliku efektiga. Offshore'idega suhtlemine ei kao kuhugi.»
    Ka püüd saada iga hinna eest välisinvestoreilt raha kätte, ei soodustada Kranichi sõnul nende tulekut Eestisse: «Amatöristlike investeerijate aeg Eestis peaks olema koos Karl Danhammeri aegadega mööda saanud, aga tõsisemad investorid loevad ennekõike oma raha.»
    Välisinvestorid peavad Eestit riskipiirkonnaks, investeerivad siia oma offshore-firmade kaudu, esiteks, et maandada riske selles piirkonnas, teiseks, et maandada riske kodumaise maksuameti ees, lisas Kranich.
    Lisaks määratleb seaduseelnõu, et ettevõtte ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel varade ümberpaigutamist ei maksustata. Ka ei pea eelnõu järgi üht töökohta pidav inimene juhul, kui pank on intressilt 10% maksu kinni pidanud, oma tulusid enam deklareerima.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.