7 september 1997

Investeering välismaale -- Taani

Taani seadused lubavad tegeleda ettevõtlusega järgmistes vormides:

- füüsilisest isikust ettevõtja;

- usadlusühing;

- täisühing;

- ühistu;

- osaühing;

- aktsiaselts.

Aktsiaseltsi (aktieselskab -- A/S) miinimumkapital on 500 000 Taani krooni. Aktsiaseltsi asutajaid võib olla ka üks, vähemalt üks neist peab olema Taani või ELi resident. Seltsi tööd juhib juhatus, mis võib olla üheliikmeline. Kui seltsi keskmine töötajate arv ületab kolme aasta jooksul 35 inimest, on töötajatel õigus valida endi hulgast juhatusse kuni pooled üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liikmetest.

Kõige levinum äriühingu vorm on osaühing (anpartsselskab -- ApS), mille miinimumkapitali suurus on 125 000 Taani krooni. Selle asutamine ja tegevus on seotud väiksemate formaalsustega. Asutajaid võib olla ka üks, vähemalt üks neist peab olema Taani või ELi resident. Juhatus ei ole vajalik, välja arvatud juhul, kui töötajate keskmine arv kolme aasta jooksul ületab 35 inimest.

Välismaa äriühing võib Taanis registreerida filiaali.

MAKSUSÜSTEEM

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaksu maksavad:

- aktsiaseltsid, osaühingud, piiratud vastutusega ühistud, hoiupangad, tarbijate ühistud, kindlustusseltsid;

- hulgimüügi ühistud ning tootmis- ja turundusühingud;

- fondid, heategevusfondid ja kaubandusühingud;

- mitteresidendist ettevõtted ja organisatsioonid, mis saavad tulu Taanis asuvast püsivast tegevuskohast või muudest Taanis asuvatest allikatest.

Äriühendustele esimeses kategoorias rakendatakse 34protsendilist tulumaksu määra.

Hulgimüügi ühistute ning tootmis- ja turundusühingute tulu maksustatakse 14,3 protsendiga. Maksustatav tulu määratakse majandusaasta lõpus, arvestades 4% või 6% omakapitalist. Tulu arvestus sõltub ühistu liikmetega seotud realisatsiooni käibe suhtest kogukäibesse.

Fondidele, heategevusfondidele ja kaubandusühingutele rakendatakse 34protsendilist tulumaksu.

Mitteresidendi tulu hulka arvatakse tulu äritegevusest Taanis. Maksumäär on 34% ja tulumaksu tuleb tasuda avansiliste maksetena kahes osas.

Kinnisvara müügi korral maksustatakse müügist saadud kasum täies ulatuses, kui kinnisvara soetamisest on möödunud vähem kui kolm aastat. Selle aja möödudes arvatakse kasumist maha 5% iga järgneva aasta eest kuni mahaarvamine saavutab 30%.

Alla kolme aasta omandis olnud aktsiate müügist saadud tulu lisandub maksustavale tulule täies ulatuses, kusjuures müügist saadud kahjum on lubatud täielikult maha arvata.

Üle kolme aasta omatud aktsiate müügist saadud tulu on maksuvaba, kuid müügist saadud kahjum ei kuulu tulust mahaarvamisele.

Seadusega on kehtestatud amortisatsiooni meetodid ja määrad mitmetele põhivara gruppidele.

Tulust kuuluvad mahaarvamisele kõik ettevõtlusega seotud kulud, v.a maksuvõla intressid, pikaajaliste laenude lepingutasud, heategevuslikud annetused, lõivud, trahvid ja kulutused ettevõtlusega seotud meelelahutusele e esinduskulud (lubatud maha arvata 25% ulatuses).

Kahjumit on lubatud edasi kanda ja maksustatavast tulust maha arvata viie aasta jooksul. Sellele tingimusele on seatud piirangud -- pärast aktsiaseltsi või osaühingu üle 50% aktsiate/osade või häälte omaniku vahetust saab eelmiste perioodide kahjumit maha arvata positiivse rahavoo ulatuses. Samuti ei ole lubatud kahjumit maha arvata seadmete ja laevade rendituludelt. Eelmiste perioodide kahjumit ei saa maha arvata ka juhul, kui omaniku vahetuse hetkel majandustegevust ei toimu.

Dividenditulu on üldjuhul maksustatav, v.a juhul, kui dividende saav aktsiaselts või osaühing omab vähemalt 25% dividende maksvast ettevõttest. Väiksema osaluse korral tuleb makstavatest dividendidest kinni pidada 25protsendist tulumaksu, mis jääb ettemaksuks. Saadud dividendist on 66% maksustatav kui tavaline tulu. Ülejäänud juhtudel peetakse dividendi maksmisel kinni 25protsendine tulumaks, olenemata osaluse suurusest või topeltmaksustamise vältimise lepingutest.

Kontserni ettevõtteid võib maksustada ühiselt juhul, kui tütarettevõte on olnud täielikult emaettevõtte omandis kogu maksustamisperioodi vältel. Ühise maksustamise korral liidetakse kokku ettevõtete tulud ja kulud, seega saab ühe ettevõtte kasumit vähendada teise kahjumi arvel. Ühise maksustamise reeglid kehtivad võrdselt nii Taani kui ka välismaa tütarettevõtetele.

Ajalooliselt on sotsiaalkindlustuse kulusid kaetud tööandjatelt kogutud maksudest, kuigi kõik töötajad on kohustatud maksma aastas 1555 Taani krooni kohustuslikku kogumispensioni. Alates 1997. a tasuvad sotsiaalmaksu ka töötajad, maksu määr on 1997. a 0,19% töötasust, 1998. a 0,33%, 1999. a 0,28% ja 2000. a 0,07%.

Üksikisikud, kes on maksustamise seisukohalt Taani residendid, on maksustatud kogu nende tulu osas.

Mitteresidendid, kes on viibinud Taanis üle kuue kuu, on maksustatavad täies ulatuses Taanis, v.a teadlased või eraisikud, kelle aastatulu ületab 540 000 Taani krooni (1997), kes maksavad 25protsendilist tulumaksu.

Üksikisiku tulu määramisel kasutatakse 4 kategooriat:

- töötasud;

- kapitalitulu pärast mahaarvamisi;

- mahaarvamised, mis on seotud tööga töölepingu alusel, ning rida muid mahaarvamisi, nagu näiteks annetused maksuameti poolt kinnitatud organisatsioonidele;

- aktsiatulu.

Üksikisiku tulu võrdub töötasud +/- kapitalitulu -- mahaarvamised, millelt makstav riiklik tulumaks ulatub keskmiselt ca 32 protsendini. Aktsiatulu maksustatakse eraldi.

Peale riikliku tulumaksu maksustatakse tulu ka kohalike maksudega. Nende suuruse otsustavad omavalitsused igal aastal ning koos kirikumaksuga ulatuvad nad ca 31 protsendini maksustatavast tulust. Seega oli 1996. aastal tulumaksu määr 63%. Kolm aastat tagasi käivitatud maksureformi käigus peab tulumaks 1998. a vähenema 60 protsendini.

Aktsiatulult tuleb tasuda tulumaks suuruses 25% kuni 33 800 Taani kroonini (1996. a) ja 40% ülejäänud summast.

Taani käibemaksusüsteem sarnaneb Rootsi, Norra ning mitme ELi riigi süsteemidega. Käibemaksu määr on 25%. Füüsilised ja juriidilised isikud peavad registreerima ennast maksukohustuslasteks, kui nende aastakäive ületab 20 000 Taani krooni.

Aktsiisimaksud on kehtestatud kaupadele, mis saastavad keskkonda või ohustavad seda muul viisil. Olulisemad on kütuse-, elektri-, söe-, jäätmete ja värske vee aktsiisid.

Hetkel kuum