Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peterburis tuleb eluaset valides tegutseda tasa ja targu
Vene turule naasvate Eesti ärimeeste esimene sihtpunkt on sageli St Peterburg. Seda linna eelistatakse sageli ka sellepärast, et kohalik elanikkond mäletab veel Eestist pärit piima- ja lihatoodete head kvaliteeti.
Välismaalasele algab Peterburis äritegevuse alustamine sageli elukoha otsimisest. Kuna iga äri algus on seotud suure riskiga, on esialgu targem linnas korter üürida, pikemaajalises perspektiivis on parem eluase osta.
Üürihinnad on Peterburis väga erinevad ja võivad kõikuda alates 30 USA dollarist kuus (tagasihoidlike tingimuste puhul) kuni 1000 USA dollarini ja rohkemgi korraliku korteri eest.
Hind sõltub väga palju üürniku tingimisoskusest. Keskmine üürihind keskmise 1--2toalise korteri eest kesklinnas on 250--300 USA dollarit kuus.
Suur linn pakub avaraid võimalusi. Kinnisvara valdkonnas tähendab see ka võimalust osta odavalt või vastupidi -- müüa kallilt. Edu toob kannatlikkus.
Kõige enam on Peterburis hinnas kesklinna korterid. Oluline on maja ja korteri seisukord: statistika järgi vajab 80% kesklinna elamufondist kapitaalremonti või korrastamist. Teine probleem on parkimine: parklaid kesklinnas pole ja vabu kohti on tänavate ääres vähe.
Kuna Venemaal on kommunaalkulud Tallinnaga võrreldes väiksemad, on kõige nõutumad 3toalised korterid. Nende orienteeruv müügihind on kesklinnas ja selle lähedal ca 400--800 USA dollarit/m².
Teine soositum grupp on Stalini-aegsed majad. Need asuvad mõne kilomeetri kaugusel kesklinnast, on enamasti heas korras, kuid vajavad osaliselt kommunikatsioonide väljavahetamist. Hinda mõjutab oluliselt kaugus metroost.
Kolmas korterite grupp on nn magalad. Nii nagu Tallinnaski, on Peterburi magalates tähtis korteri asukoht, ehitusaasta ja seisukord.
Peterburis ehitatakse paneellinnakuid juurde veel praegugi. Hinda mõjutavad siingi transpordivõimalused. Magalates on hinnad ca 350--600 USA dollarit/m².
Kõigi kallimad magalakorterid on linna kaguosas, sest seda ümbritseb kena loodus ning lähedal asub Sestoretski puhke- ja suvilarajoon.
Kõige ebapopulaarsemad on Peterburis need piirkonnad, mis jäävad kesklinna ja nn magalate vahele või tööstusrajoonidesse.
Suur sündmus oli Peterburis kinnisvaraga tegelevate firmade liidu loomine 1996. aastal, millega ühines 77 suuremat kinnisvarafirmat (nimetavad ennast realter'iteks). Liitumine assotsiatsiooniga on seotud liitumismaksuga ja ühepäevaliblikad seal ei osale.
Nagu kõik tõsised liidud, on kinnisvarafirmade assotsiatsioonil oma reeglid, mis on kooskõlas seadustikuga ja reguleerivad suhtlemist klientidega.
Mängureeglid on soovitusliku iseloomuga, kuid nende sisu puudutab kõiki olulisemaid aspekte: lepingud klientidega, kiirtehingud, arvelduste kord firmade vahel ja klientidega, komisjonitasu jagamine (kui tehingus osaleb kaks firmat), konfliktide lahendamine ja personaliküsimused.
Sellepärast on Peterburi turg väga hästi reguleeritud -- ühekordne pettus ei tasu ära, halva mainega firmaga ei taha keegi enam tegemist teha.
Näiteks ei võta assotsiatsiooni liikmed klientidelt tagatisraha.
Kliendile, kes tahab müüa oma korterit, piisab pöördumisest vaid ühte firmasse -- ülejäänud saavad informatsiooni sellest firmast.
Negatiivne mõju, mille suurte firmade ühinemine kaasa tõi, on odavate korterite nappus ja hinnataseme hoidmine.
Assotsiatsioon annab välja ajakirja Kõik Peterburi Korterid umbes 3000 pakkumisega kuus ja toetab ajalehte Peterburi Kinnisvara. Need ongi peamised kinnisvarainfo allikad.