Euroopa rahaliit hakkab ilmet võtma

Rahandusministrid ja keskpangajuhid koondavad ELi eesistujamaa Luksemburgi pea- ja rahandusministri Jean-Claude Junckeri juhtimisel tähelepanu paljudele seni vastuseta küsimustele: missugused riigid pääsevad EMUsse, millal ja kuidas nende omavahelised vahetuskursid fikseeritakse, missuguseks kujuneb ühisraha euro vahetuskursipoliitika ning kuidas lahendatakse EMU võim ning esindatus G7s ja rahvusvahelises valuutafondis (IMF).

Mitu ELi liikmesriikide liidrit on läinud nädala jooksul väljendanud arvamust, et rahaliidu loomine võib hilineda ning et Itaalia ei suuda selle nõudeid täita. Samuti esineb rohkesti spekulatsioone selle kohta, et EMUsse pääsevate riikide valuutakursid fikseeritakse juba lähiajal.

Eelkõige viidatakse Jean-Claude Junckeri ütlustele, et valuutakursside fikseerimiseks ei ole vaja ära oodata rahaliidu algust või siis tuleva aasta aprilli ja maid, kui toimub EMUsse pääsevate maade lõplik väljavalimine.

EMU vahetuskursipoliitika suhtes on Prantsusmaa ja Saksamaa endiselt eri arvamusel. Prantsusmaa on kogu aeg rõhutanud, et tulevasele Euroopa sõltumatule keskpangale peab olema poliitiline vastukaal. Saksamaa aga nõuab, et keskpank peab olema Saksa liidupanga eeskujul täiesti sõltumatu. Praeguse eelettepaneku kohaselt oleks otsustamisõigus küll rahandusministritel, kuid ainult kooskõlas keskpangaga ja üksnes eeldusel, et hinnastabiilsust ei kõigutata.

Sellest, kuidas vaidlus laheneb ja kas Itaalia pääseb EMUsse kohe, sõltubki põhiliselt, kas eurost kujuneb tugev või nõrk valuuta.

EMUsse pääsevad riigid peaksid selguma hiljemalt tuleva aasta märtsi lõpul, kui neil tuleb esitada oma 1997. a eelarve tulemused. Kuid paljud analüütikud on veendunud, et ELi liidrite tippkohtumisel, mis toimub hiljemalt mai algul, kujuneb rahaliidu loomine eelkõige poliitiliseks otsuseks. DI