Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi kaldub kokkuhoiukursilt
Kongressi avades teatas Rootsi SDP liider peaminister Göran Persson, et tervishoiule ja koolidele eraldatakse aastateks 1999--2000 veel kaheksa miljardit krooni lisaks juba varem avalikule sektorile lubatud kaheksale miljardile. Perssoni sõnul on rahaeraldus nendele programmidele olulisem kui maksude alandamine.
Valitsus lubas, et Rootsi riigieelarve saavutab 1999. aastaks kaheprotsendilise ülejäägi. Samas kinnitas Persson, et eelarveülejäägist tähtsam on saavutada maksimaalne tööhõive. Avaldus alandas järsult Rootsi krooni kurssi.
Peaminister kordas ka sotsiaaldemokraatide lubadust vähendada tööpuudus 2000. aastaks 4 protsendile.
Analüütikute arvates on aga tööpuuduse senine vähenemine saavutatud kunstlike vahenditega, tähendades sisuliselt valitsuse veelgi suuremat sekkumist riigi jäigale tööturule. Augustis oli Rootsi tööpuudus 8,5 protsenti.
Göran Perssoni optimismi aluseks on majandusprognoosid, mille järgi Rootsi majandus on tugeva kasvu alguses.
Ebameeldiva üllatusena finantsturgudele ning eriti Rootsi äriringkondadele tuli teade valitsuse uuest maksuplaanist, millega suve jooksul varamaksu eest börsi põhinimekirjast pagenud ettevõtted sunnitakse sinna naasma.
Valitsuse eelarveprojektis on ettepanek maksustada tagasiulatuvalt varamaksuga kõigi firmade aktsiad, mis lahkusid börsi põhinimekirjast pärast 29. maid, mil valitsus laiendas varamaksu baasi. Maksust siis vabastati vaid ettevõtete põhiaktsionärid, kes omavad vähemalt 25% osalust. Ligi 20 firmat noteeris oma aktsiad seepeale lisanimekirjades, mis maksu alla ei kuulu.
Uue abinõuga loodab valitsus välistada uute firmade lahkumise ja tuua suurettevõtted põhinimekirja tagasi.
Äriringkonnad reageerisid teatele ägeda kriitikaga, leides, et Rootsi muutub ettevõtlusele järjest vähem atraktiivseks, sest mängureeglid kogu aeg muutuvad.
«Lahkumine põhinimekirjast on märk sellest, et midagi on valesti. Sellisel viisil ei saa sümptomeid kõrvaldada,» kommenteeris investeerimisfirma Custos direktor Christer Gardell. DI-SD-REUTER-BNS