• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kaldub kokkuhoiukursilt

    Kongressi avades teatas Rootsi SDP liider peaminister Göran Persson, et tervishoiule ja koolidele eraldatakse aastateks 1999--2000 veel kaheksa miljardit krooni lisaks juba varem avalikule sektorile lubatud kaheksale miljardile. Perssoni sõnul on rahaeraldus nendele programmidele olulisem kui maksude alandamine.
    Valitsus lubas, et Rootsi riigieelarve saavutab 1999. aastaks kaheprotsendilise ülejäägi. Samas kinnitas Persson, et eelarveülejäägist tähtsam on saavutada maksimaalne tööhõive. Avaldus alandas järsult Rootsi krooni kurssi.
    Peaminister kordas ka sotsiaaldemokraatide lubadust vähendada tööpuudus 2000. aastaks 4 protsendile.
    Analüütikute arvates on aga tööpuuduse senine vähenemine saavutatud kunstlike vahenditega, tähendades sisuliselt valitsuse veelgi suuremat sekkumist riigi jäigale tööturule. Augustis oli Rootsi tööpuudus 8,5 protsenti.
    Göran Perssoni optimismi aluseks on majandusprognoosid, mille järgi Rootsi majandus on tugeva kasvu alguses.
    Ebameeldiva üllatusena finantsturgudele ning eriti Rootsi äriringkondadele tuli teade valitsuse uuest maksuplaanist, millega suve jooksul varamaksu eest börsi põhinimekirjast pagenud ettevõtted sunnitakse sinna naasma.
    Valitsuse eelarveprojektis on ettepanek maksustada tagasiulatuvalt varamaksuga kõigi firmade aktsiad, mis lahkusid börsi põhinimekirjast pärast 29. maid, mil valitsus laiendas varamaksu baasi. Maksust siis vabastati vaid ettevõtete põhiaktsionärid, kes omavad vähemalt 25% osalust. Ligi 20 firmat noteeris oma aktsiad seepeale lisanimekirjades, mis maksu alla ei kuulu.
    Uue abinõuga loodab valitsus välistada uute firmade lahkumise ja tuua suurettevõtted põhinimekirja tagasi.
    Äriringkonnad reageerisid teatele ägeda kriitikaga, leides, et Rootsi muutub ettevõtlusele järjest vähem atraktiivseks, sest mängureeglid kogu aeg muutuvad.
    «Lahkumine põhinimekirjast on märk sellest, et midagi on valesti. Sellisel viisil ei saa sümptomeid kõrvaldada,» kommenteeris investeerimisfirma Custos direktor Christer Gardell. DI-SD-REUTER-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.