Kuhu kadus Saksing?

Helistades Priit Saksingule, küsib tema sekretär enne kõne ühendamist, et millest rääkida tahetakse. «Silmetist ta ei räägi,» teatab sekretär enne, kui jõuan oma huvi täpsemalt väljendada.

Oma vanast töökohast ei taha Saksing tõesti rääkida. Küsimusele, kuidas asjad kevadise skandaali järel arenenud on, vastab Saksing pika ülevaatega oma praegusest tööst linnavolikogus.

Silmeti omanike süüdistusi, nagu andnuks Saksing omavoliliselt käsu kanda nii enda kui veel nelja tehase töötaja kontole üle 2,4 miljoni krooni ettevõtte raha, kommenteeris Saksing kevadel kui eksitust. Ka väitis ta siis, et pole võimu kuritarvitanud ja et skandaali põhjuseid tuleb otsida poliitika telgitagustest.

Praegu ei soovi avalikkuse poolt süüdistatud tehase eksjuht asja kommenteerida, sest see ei ole tema sõnul lihtsalt sobilik.

Uurimine käib ja ikka ei ole veel välja selgitatud, mis siis Silmeti rahaga juhtus ja kas Saksing on süüdi. «Ma olen raudselt veendunud, et ei ole võimu kuritarvitanud,» ütleb ta ise.

Rahasumma, mille ta Silmetist lahkudes on saanud, piirdub puhkusekompensatsiooniga.

Saksingu sõnul on tema huvi oma nimi puhtaks pesta. Ka kaaluvat ta nimemäärijate kohtusse kaebamist. Lõpliku tegevusplaani lubab ta paika panna pärast uurimise tulemuste selginemist.

«Te saate isegi aru, et ei ole sugugi kerge sellises olukorras rahulikult ringi käia,« ütleb ta süngelt.

Kellele ta siis jalgu jäi, Saksing otseselt ei viita. «Ma olin rahva silmis normaalne inimene,» lausub ta. «Täna võin ma aga otse öelda, et see oli poliitiline rünnak minu vastu. Mind oli vaja maatasa teha.»

Silmeti ametiühingujuht Galina ?erbakova meenutab, et Saksing suhtus vähemalt ametiühingu püüdlustesse heatahtlikult, ehkki ta tööliste nõudmistele oluliselt vastu ei saanud tulla.

Saksingu vastu esitatud süüdistusi ei osanud ametiühingujuht kommenteerida. «Me lihtsalt ei tea midagi,» lausub ta.

Silmeti lihttöölised on üldiselt oma arvamusi juhtkonna kohta valjult ka välja öelnud, kuid Saksingu asjus pole oluliselt juttu tehtud, märgib ?erbakova.

Saksingu asja uurimise on Ida-Virumaa uurimiskeskuselt üle võtnud Tartu uurimisbüroo. Täpsemat selgitust neist asutustest kuulda ei õnnestu.

Ka Silmeti omanikfirma Ephagi tegevjuht Neeme Jõgi ei osanud täpsemat vastust anda. Aeg-ajalt on tema sõnul lisamaterjale küsitud, kuid millal võiks uurimine lõppeda, ta ei teadnud.

Rohkem Saksinguga Silmetist rääkida ei õnnestu. Linnaasjadest aga küll.

«Siin ollakse endiselt harjutud elama vanaviisi. Mingite muutuste elluviimine on kaunis lootusetu töö,» ütleb Saksing.

Ta hurjutab maavanemat, keda kui riigi käepikendust Ida-Virumaal tegelikult Sillamäel ei tunta. Ka valitsuse huvi olevat lahja.

«Ma olen siin üksi,» tunnistab linnavolikogu juht, kes elab tööpäeviti Narva-Jõesuu sanatooriumis.

Saksing räägib alates ettevõtluskeskkonnast ja linna stabiilsusest kuni noorsoopoliitika ja linnaeelarvest doteeritava kohaliku ajalehe müümiseni välja.

Peale pangafiliaalide ja Silmeti ei ole Saksingu sõnul Sillamäel mitte midagi.

Mis siis teha? Pool aastat linnavolikogu juhtinud Saksing räägib tänapäevasest mõtlemislaadist, mida linnavalitsuses ja volikogus vähe kohtab, ning seaduste täitmisest, mida Sillamäel sageli eiratakse.

Saksing ei salga, et mitmed tahavad temast lahti saada. «On kindel grupp inimesi, kes jagavad siin linna eelarveraha ja ei ole huvitatud parema elukeskkonna loomisest,» avaldab Saksing oma arvamuse.

Veidi alla 20 000 elanikuga Sillamäe linna eelarve on 52 miljonit krooni.