• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamisväärtpaberid kehtivad 2000. aastani

    Eesti väärtpaberituru valulaps -- erastamisväärtpaber (EVP) suutis viimastel päevadel tõusta taas üldsuse tähelepanu keskpunkti.
    Tähelepanu köitis rahandusministeeriumi ettepanek pikendada EVPde kehtivusaega paari aasta võrra ehk 2000. aasta lõpuni. Just nii palju kulub rahandusministeeriumi arvates aega erastamisprotsessi lõpetamiseni ja suurema osa EVPde kustutamiseni.
    Praeguseks hetkeks on EVPsid emiteeritud 14,7 mld EVP-krooni väärtuses. Sellest 2,15 mld kasutati korterite erastamiseks otse RKO arvestuskaartidelt. Tagastatavate varade kompenseerimiseks emiteeritakse rahadusministeeriumi hinnangul veel kuni 2 mld EVPd. Kokku ulatub emiteeritavate EVPde maht seega ca 16,5 mld kroonini.
    Esialgsete ennustuste kohaselt pidi EVPde kogumaht küündima 20 mld EVP-kroonini. EVPde maht on jäänud väiksemaks eeskätt hüvitusväärtpaberite arvel, mida on senini EVP-arvetele kantud 6,22 mld kr väärtuses ja mille kogumahuks eeldatakse 8--8,5 mld EVP-krooni.
    Vastavalt omandireformi kulgemisele on muutunud ka rahandusministeeriumi prognoosid EVPde väljastamise ja kustutamise osas.
    Praegu, kui kustutatud on ca 50% prognoositavast EVPde lõplikust mahust, nähakse suuremate EVPde neelajatena eeskätt maa ostueesõigusega erastamist (ca 3 mld kr), mis hetkel on takerdunud protseduuri aeganõudvuse ja halva korralduse taha, Hüvitusfondi (ca 2,3 mld kr) ja ettevõtete aktsiate avalikku müüki, mille käigus loodetakse kustutada veel ca 1 mld krooni.
    Valitsusele tehtud raportist lähtub, et rahandusministeerium on seadnud eesmärgiks omandireformi lõppjärgus (kuhu me tegelikult juba jõudnud oleme) hoida EVPde turg võimalikult stabiilne ja rahulik. EVP-krooni soovitavaks hinnaks on rahandusministeeriumi arvates 30% nominaalist (praegu ca 45%).
    Arvestades riigi käsutuses olevaid EVP kursi mõjutamise hoobasid (avalikud erastamisvoorud ja Hüvitusfondi emissioonid), võib eeldada, et suure tõenäosusega selles ümbruses EVP-krooni hind ka püsib.
    Seega võib lähemas tulevikus oodata riigi survet EVP hinna langusele. Siit soovitus kõigile EVP omanikele: ilma kindla eesmärgita EVPde hoidmisel pole mõtet ja eriti praeguse soodsa kursi juures oleks mõtekas EVPd müüa ja paigutada saadav raha vastavalt oma võimalustele ja soovidele. Kasutult arvel seisev EVP, on tegelikult kasutamata jäänud võimalus oma vara vähem või rohkem kasulikult teenima panna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.