Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suitsupääsukese asemel murumütsiga jõuluvana

    Jõuluvana ja põhjapõdrad, maailma tippklassi kuuluvad suusahüppajad ja jäähokimeeskond. See kõik võib saada ka meie, eestlaste omaks. Vaja on soomlased pehmeks rääkida ja tekitada neis huvi Eesti-Soome konföderatsiooni loomise vastu.
    Kirjanik Jaan Krossi idee luua Eesti-Soome konföderatsioon on huvitav, kuid raskesti teostatav. Kindlasti põhjustab see idee paljude kaasmaalaste hulgas pahameeletormi. Tegelikult võiks ideed veelgi laiendada. Riikide liit oleks palju võimsam, kui sellesse kaasata ka Läti ja Leedu. Tekiks 13 miljoni elanikuga ühendus, mis ajaks ühist kaitse-, välis- ja majanduspoliitikat ja kus kehtiks üks rahaühik.
    Konföderatsiooni poliitikat kujundaks ühine esindusorgan, kuid samas oleks igal ühendusse kuuluval riigil aka oma parlament ja valitsus, kes tegeleksid peamiselt riigisiseste küsimustega. Ühendusesiseseks suhtlemiskeeleks saab inglise keel.
    Sellise konföderatsiooni loomine aitaks võib-olla kiirendada ka maailma globaliseerumisprotsessi, mille käigus kaoksid ära kaupade ja inimeste liikumist piiravad tõkked.
    Eesti parlamendi opositsioon ja koalitsioon ei peaks enam öö läbi üleval passima ja vaidlema selle üle, kas kehtestada Eestis kaitsetollid või mitte. Valitsus ei peaks aga välja mõtlema bürokraatlikke tõkkeid tööjõu liikumisele.
    Globaliseerumise ja tõkete kaotamise poole praegu maailmas liigutakse, kuid see protsess toimub liiga aeglaselt. Samas on selge, et maailm ei saa kunagi üheks suureks, piiride ja tõketeta riigiks. Ei ole aga võimatu, et mõnekümne aasta pärast on maailmakaardil riike praegusest tunduvalt vähem.
    Tekkinud on näiteks Eu-roopa konföderatsioon; Kanada, USA ja Mehhiko baasil on loodud Põhja-Ameerika konföderatsioon, liitumisprotsessi on läbi teinud Kagu-Aasia riigid ja Jaapan. Omaette riikidena eksisteerivad maailmakaardil Venemaa, Hiina, India, Norra, ?veits, Iisrael.
    Muidugi ei tähenda globaliseerumine seda, et kõik ühte või teise riikide ühendusse kuuluvad riigid oleksid ühtmoodi vaesed või rikkad. Konföderatsiooni liikmete majanduslik edukus sõltub suurel määral ikkagi riikidest endast.
    Majanduses toob see protsess kindlasti kaasa spetsialiseerumise. Näiteks USAs on üks indiaanlaste suguharu spetsialiseerunud kõrghoonete ehitamisele. Midagi sarnast toimuks arvatavasti ka Euroopas.
    Soomlased ja eestlased ei pea enam põllumajandusega jändama, see jääb Lõuna-Euroopas elavate rahvaste pärusmaaks. Soomlased tegelevad paberi- ja metsatööstusega, lätlased hakkavad Venemaalt mett, karusnahku ja kütust vahendama, eestlased panevad aga Elcoteqi-taolistes firmades telefone ja arvuteid kokku.
    Eestlastest võiksid aga ka finantsgeeniused saada. Esimesest koolipäevast alates peaks lastele õpetama ärijuhtimist. Meist saaksid maailmas hinnatud finantsspetsialistid ja enam ei oleks ühtegi börsi, kus ei liigutaks raha mõni eesti soost börsimaakler. Kindlasti ei ole meie tulevikuväljavaated globaliseerumise protsessiga seoses halvad.
  • Hetkel kuum
Lennujaam lennaku börsile
Tallinna Lennujaam on viimasel ajal saanud palju kriitikat, millest osa ei ole kindlasti asjakohane. Praeguse riigiettevõtte teeks äriliselt paindlikumaks selle erastamine börsi kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna Lennujaam on viimasel ajal saanud palju kriitikat, millest osa ei ole kindlasti asjakohane. Praeguse riigiettevõtte teeks äriliselt paindlikumaks selle erastamine börsi kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Balti börsid alustasid tõusuga kuuendat järjestikust nädalat
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus: LHV avaldab tulemused, Türgi toibub šokist
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.