• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Televisioonist

    Eestis on oma telekanaleid liiga vähe, ainult neli. Needki püüavad üksteise võidu meeldida vaid vähenõudlikule publikule, kes püüab teostamata jäänud unistustest tekkinud kibestumist seriaalidega leevendada. Aga ülejäänud? Kus on teaduse- ja seadusemeeste, koera- ja kassipidajate, viimsepäeva ja uuestisünni kuulutajate telekanalid jne?
    Neid pole ja ei saagi tulla, kuni euroametnikud käivad meie kultuuriministeeriumis õpetust jagamas, mitu kanalit ja mitu televiisorit inimese kohta on Brüsseli normide järgi normaalne pidada.
    Kultuuriminister Jaak Allik on sellest õpetusest saanud selge sõnumi: riik peab telekanalite litsentside jagamisel olema pädeva otsustaja rollis, kes teab täpselt, kui palju ja mida televaataja näha tahab.
    Mina väidan aga, et riik ei peaks sõnavabadust ja konkurentsi pärssima. Oma telekanali püstipanemise õigus võiks olla igal eraisikul, rühmitusel vms, kellel selleks ainult tahtmist ja raha jätkub. Riigi ülesanne oleks ainult jälgida, et eetrisse paisatav oleks kooskõlas üldiste kõlblusnormidega ega ohustaks julgeolekut.
    Jäiga suhtumise eetrijagamisse murrab tehnikarevolutsioon lähiaastatel niikuinii, sest televiisor pole enam lihtsalt ilmateateid edastav kast, vaid saab juurde järjest uusi funktsioone. Rida elektroonikafirmasid on juba üllatanud ekraaniarmastajaid televiisori-arvuti-videomaki sümbioosiga. Senist tormilist arengut selles vallas jälgides võib oletada, et telekanaleid litsentseerival komisjonil pole varsti enam midagi jagada.
    Sellepärast oleks mõistlik mõelda mitte piiramisele, vaid vastupidi. Kõikidele tahtjatele tuleb anda võimalus oma telekanal püsti panna, kui rahakott ainult kannatab. Maksumaksja ei kaotaks midagi, nalja oleks aga kindlasti rohkem kui ühe krooni eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.