Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Majandusministri Jaak Leimanni väitel on loodava ASi Narva Elektrijaamad erastamisest huvitatud Saksa energiakontsern Preussen Elektra, kes kaalub osaleda ka Läti elektrijaamade erastamisel.
Leimann lükkas ümber esmaspäeval AKs sõna võtnud Balti ja Eesti Elektrijaamade direktorite seisukoha, et peale NRG pole keegi nende elektrijaamade erastamisest huvitatud.
Rootsi Vattenfall pole huvitatud põlevkivielektrijaamade erastamisest, kuid nad on avaldanud soovi osaleda energiasüsteemi, eeskätt jaotusvõrkude erastamisel, ning tegutsemiseks mõnel muul alal, nagu tuuleenergeetika edendamine saartel jms, ütles Leimann valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul on enne elektrijaamade erastamise protsessi kõigepealt vaja saavutada Eesti Energia äriregistrisse kandmine.
Esimesel etapil on loodava aktsiaseltsi 100% aktsiate omanik riik, hiljem läheb kuni 49% aktsiatest erastamisele. ETA
Tallinna börsi noteerimiskomisjon rahuldas eile Harju Elektri taotluse aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas, ütles börsi juhatuse esimees Helo Meigas.
Harju Elektri aktsiad on börsi lisanimekirjas kaubeldavad alates 30. septembrist.
AS Harju Elekter tegeleb elektriseadmete tootmise ja müügiga. Iseseisvate tootmisüksustena tegutsevad elektriseadmete tehas, autojuhtmete tehas ja tulekindlate uste tehas.
Harju Elektri netokäive tänavu esimesel poolaastal oli 44,4 mln krooni. Möödunud aastal oli firma käive 72,8 mln krooni. BNS
Kommertspankade poolt välja antud kroonilaenude kaalutud keskmine intress tõusis augustis 2,1 protsenti 10 protsendini.
Lühiajaliste kroonilaenude keskmine intress moodustas augustis 9,1 protsenti ja pikaajaliste kroonilaenude keskmine intress 12,2 protsenti. Lühiajaliste kroonilaenude intressitõus augustis oli 1,8 ja pikaajalistel 1,2 protsendipunkti.
Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et kroonilaenude intressi tõusu põhjuste hindamiseks peaks teadma kas laenajate grupis on toimunud struktuurseid muudatusi. Kui neid muudatusi toimunud ei ole, siis kajastab intressi muutus nõrgenenud likviidsust, lisas ta. ÄP
Üks Baltimaade juhtivaid investeerimisfirmasid Hansa Investments plaanib laiendada avaliku emissiooni teel aktsiakapitali ja esitada järgmise aasta algul börsile noteerimistaotluse.
«Oleme Hansapangaga aktsiakapitali laiendamise üle pikka aega läbirääkimisi pidanud, tänaseks on üksmeel põhimõtteliselt saavutatud,» ütles BNS-ile Hansa Investmentsi juhatuse esimees Joakim Helenius.
«Läbirääkimised emissiooni detailide üle veel jätkuvad ning lõplik otsus on kavas langetada lähema paari nädala jooksul,» lisas ta.
«Aktsiakapitali laiendamisega lisandub Hansa Investmentsile palju uusi omanikke ning Hansapanga osalus firmas võib langeda alla 20 protsendi. Hansa Investments pole niikuinii enam Hansapangaga konsolideerunud firma,» märkis Helenius.
Seni kuulub Hansa Investmentsi aktsiatest Hansapangale 50 protsenti ning ülejäänu Mani saarel registreeritud Heleniuse firmale Trigon Holding Ltd.
«Trigon kavatseb ka ise aktsiakapitali laiendamises osaleda, kuid kokkuvõttes Trigoni osalusprotsent langeb,» selgitas Helenius.
Emissiooni mahu otsustab Hansa Investments siis, kui on selgunud tegevuse laiendamiseks vajamineva lisakapitali suurus.
«Hansa Investments on väga kiiresti kasvav firma ning me vajame täiendavaid vahendeid tegevuseks Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas,» ütles Helenius.
Hansa Investments on asutatud 1994. aasta veebruaris. Firmal on tütarettevõtted Riias, Vilniuses ja Peterburis.
Tallinna toimetus, tel +372 6 108 820 BNS
Tallinna Pank peatas sel nädalal uute aktsiaoptsioonide väljastamise, kuna panga optsioonilimiit on täis; jätkuvalt ei kirjuta optsioone ka Hoiupank.
Tallinna Panga optsioonidiiler Jaak Raivo ütles BNS-ile, et pank praegu ainult ostab optsioone, kuid juurde ei kirjuta, kuna limiit on täis.
«Tuleb võidelda, et limiiti suurendada,» sõnas Raivo. Tema sõnul sõltub panga septembri tulemustest, kas pank võib lubada optsioonilimiidi suurendamist või mitte.
Endiselt ei kirjuta optsioone ka Hoiupank.
«Hetkeks reedel tekkis vaba limiit, aga see osteti kohe täis,» ütles panga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Hassar Kipp. Tema sõnul Hoiupank optsioone praegu ei müü.
Kipi sõnul on huvi optsioonide vastu liigagi suur.
«Iga hetk võib keegi ju oma optsiooni maha müüa,» kommenteeris Kipp võimalikku limiidi tekkimist.
Hansapanga finantstoodete osakonna juhataja Tõnis Haavel ütles BNS-ile, et Hansapank optsioonide kirjutamist peatanud pole.
«Ma ei näe ka võimalust, et limiit täis saaks,» sõnas Haavel. «Kui peatame, siis mitte sellepärast, et limiiti pole.»
Haaveli sõnul hoiab Hansapank limiiti optsioonide kokkuostmisega. «Kui ostame, siis saame ka müüa,» ütles ta.
Haavel tõdes, et investorite huvi optsioonide vastu on suur. «Turul on ka kõik repolimiidid täis,» sõnas Haavel. Tema hinnangul tahavad inimesed finantsvõimendust, mis pankadele tähendaks aga riski lisamist.
Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele arengukavale, mis määrab selle põhisuunad 20 aastaks.
Valitsus luges kava teisipäeval esimest korda ega teinud sellele olulisi märkusi, ütles majandusminister Jaak Leimann. Tema sõnul kiidab valitsus selle pärast väikeste täienduste sisseviimist heaks kolme nädala pärast.
Leimann märkis, et vastavalt energiasedausele peab pikajalise arngukava riigikogule esitama hiljemalt 1. novembriks.
Energeetika pikaajaline arengukava on koostatud majandusministeeriumi poolt, seda on täiustatnud teadlased ja see on saanud mitmekordse lihvi ministrit nõustavalt energeetikanõukogult.
Majandusministeeriumis välja töötatud arengukava sisaldab selle ühe autori, praeguse ministri nõuniku Arvi Hamburgi sõnul kogu energeetikaturu tulevikunägemusi ja seal analüüsitakse energeetika arenguga kaasneda võivaid probleeme.
Riigikogu peab enne tuleva aasta riigieelarve kinnitamist andma oma hinnangu ka valitsuse kavale vabastada investeeringud regiooniti tulumaksust, mis on eelarveprojekti sisse arvestatud.
Riigikogu rahanduskomisjonil, mis valitsuse eelnõu menetleb, ei ole selles küsimuses veel ametlikku ja kindlat seisukohta, ütles BNS-ile komisjoni esimees Olev Raju.
«Reaalselt oleks riigikogul vaja teha otsus kahe kuuga,» tõdes ta.
Seni on rahanduskomisjonis tulumaksusoodustusi arutanud eksperdid, komisjoni liikmete arvamus kaldub regionaalse tulumaksusoodustuse mittetunnustamise poole, märkis Raju.
Valitsuse eelnõus on Raju sõnul veel mitu tehnilist ja ka sisulist probleemi. Ta täpsustas, et eelnõu tuleb kooskõlla viia teiste seadustega, aga ka vaadata, kuidas selle rakendamine mõjub Eesti majandusele üldse.
Tuleva aasta riigieelarves, mille projekti esitab valitsus riigikogule kolmapäeval, on ettevõtte tulumaksu laekumisena ette nähtud 1,16 miljardit krooni, mis on 1,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Võrreldes tänavuse riigieelarvega, kasvab ettevõtte tulumaksu osa tuleva aasta projekti kohaselt 5,5 protsenti, kuid on samas väheneva iseloomuga tululiik, ütles BNS-ile rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Raju kinnitas, et järgmise aasta eelarve projekti ettevõtte tulumaksu poolele on regionaalne põhivarasse tehtud investeeringute vabastamine tulumaksust sisse programmeeritud.
Valitsus esitas juuni alguses riigikogule tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille järgi võib vabastada investeeringud tulumaksust regiooniti, jättes endale õiguse piirkonnad ise hiljem määrata, et soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades.
Juuni lõpus otsustas valitsus, et investeeringud tuleb vabastada kõikjal Eestis peale Tallinna ja osa Harjumaa piirkondade. Eksperimendi õnnestumisel võib investeeringute maksuvabastus hiljem laieneda kogu Eestile.
Riigikogu täiskogu pole eelnõu veel lugenud.
Valitsuse plaane teha regionaalseid maksusoodustusi on kritiseerinud ettevõtjate ühendused, ka majandusteadlased ja maksueksperdid.
Valitsus esitab riigikogule järgmise aasta riigieelarve projekti, milles tulud ületavad kulusid 53,8 miljoni krooniga, kolmapäeval. Eelarve tulude pool on projekti järgi 14,459 miljardit ja kulude pool 14,405 miljardit krooni.
Tuleva aasta eelarve maht kasvab tänavusega võrreldes ligi 15 protsendi võrra.
Koos eelarve projektiga esitab valitsus riigikogule tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstvad eelnõud, hasartmängumaksu jagamist muutva eelnõu ja maareformi seaduse muudatused, mis pikendaksid omavalitsuste tulubaasi säilimist kahe aasta vältel.
Tallinna toimetus, +372 610 8825 BNS
Energeetika pikaajaline kava hõlmab kuni 20 aastat, seda peab iga viieaastase perioodi järel uuendama, nagu on fikseeritud ka energiaseaduse eelnõus.
Energeetika pikaajalises arengukavas on määratletud strateegilised eesmärgid ja arenguprojektide rahastamise viisid.
Arengukava üks osa on põlevkivienergeetika tuleviku ja kütusehindade prognoos. Samuti analüüsib arengukava taastuvkütuste kasutamise võimalusi Eesti energiamajanduses, ütles Leimann.
Ministri teatel väheneb põlevkivi osakaal Eesti energeetikas kava kohaselt 2010. aastaks 47-50 protsendini senise 62 protsendiga võrreldes.
Taastuvkütuste osakaal Leimanni sõnul aastate pikku aga tõuseb: turba ja puidu osa peab 2010. aastaks suurenema praeguselt kaheksalt 13 protsendile, maagaasi osa aga kuni 22 protsendini senise 11 võrreldes.
Õlide osakaal energeetikas langeb, mootorkütuste osa jääb samale tasmele.
Välistatud pole Leimanni sõnul ka tuumaenergeetika kasutuselevõtt, kuid panust sellele ei tehta.
Lisaks elektri tootmiseks kasutatavatele kütustele on kavas hinnatud optimaalsed laenud põlevkivienergeetikasse. Kava kohaselt vajab põlevkivienergeetika kuni sajandivahetuseni laenu 86 miljonit dollarit ehk umbes 1,2 miljardit krooni.
Üks osa arengukavast käsitleb regionaalset eurointegtratsiooni.
Arengukava täiustamisesse olid kaasatud energeetikainstituudi teadlased. Selle väljatöötamist finantseeriti Eesti Energia ja USA firma NRG Energy ühisprojekti raames, milleks viimane eraldas kaks miljonit krooni.
Tallinna toimetus, +372 610 8825 BNS
Eesti ?ansid maailma kaubandusorganisatsiooni WTO astumisel on üsna head, kinnitas põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup.
Oopkaupi sõltub Eesti liikmeks astumine eelkõige läbirääkimiste tulemustest viie maaga, kes on kõneluste vastu huvi tundnud. Eesti vastu tunnevad huvi USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Mehhiko, ütles Oopkaup.
Järgmine ühinemisläbirääkimiste voor Eesti ja WTO delegatsioonide vahel peetakse 29. septembrist kuni 2. oktoobrini, põhiküsimus on põllumajandustoodete kaubandustingimised. ETA
Kümne miljoni krooni suuruse sotsiaalkindlustusraha deposiidi tähtaeg likvideeritavas INKO Balti Pangas sai täis eile ja seega selgub tänaseks, mis on sellest rahast saanud, ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann.
Rüütmanni andmetel on INKO Balti Pank lubanud kõik oma kohustused klientide ees täita ja panga likvideerimiskomisjon peaks need kümme miljonit krooni homseks mõnda teise panka sotsiaalministeeriumi arvele üle kandma.
Rüütmanni sõnul on sotsiaalkindlustusraha hoiul mitmes eri pangas, põhiosas Eesti suuremates pankades. ETA
Hansapank korraldab esimese eurovõlakirjade emissiooni pärast reitingu saamist agentuurilt Moody's. Emissiooni korraldaja on investeerimispank Chase Manhattan, ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke. Ta ei soovinud veel avaldada emissiooni tingimusi ega mahtu. BNS