Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia taastas ekspordi Venemaale
«Leping on väga oluline seetõttu, et elektri eksport tõstab Narva elektrijaamade põhiseadmete koormust ning vähendab sellega ühe kilovatt-tunni omahinda Eesti tarbijatele,» ütles Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse.
Lehtse lisas, et saavutatud lepe aitab muu hulgas säilitada töökohti Eesti elektrijaamades ja Slantsõ põlevkivikaevandustes.
Tänu lepingule saab täiendavat tulu ka Eesti Raudtee.
Pooled saavutasid uue, kõrgemate teenusehindadega lepingu esialgu üheks kuuks. Kui saavutatakse kokkulepe Eesti Raudteega Vene põlevkivi veohindade suhtes, on Eesti Energia valmis jätkama elektri eksporti vähemalt aasta lõpuni.
Viimati pikendas Eesti Energia energiaekspordi lepingut Venemaaga 30. augustini. Septembris energiatarned katkesid, sest pooled ei jõudnud elektri hinna osas kokkuleppele.
Eesti Energia soovis müüdava elektri hinda tõsta, kuna kulutused energia tootmisele on kasvanud.
Eelmise aasta 9. augustil sõlmitud lepinguga taastas Eesti Energia põlevkivitarned Venemaalt ja hakkas eksportima Venemaale elektrienergiat. Raamleping on sõlmitud aastani 2000 ning igal aastal täpsustatakse tarnitava toodangu kogust ja hinda.
Senise lepingu järgi tarnib Eesti Energia Venemaalt Slantsõst aastas tasuta kaks miljonit tonni põlevkivi ja ekspordib vastu 1,2 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat. Leningradi oblast maksab elektrienergia tootmise teenuse eest.
Tehingu hindu Eesti Energia lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõude kohaselt ei avalikusta.
Eesti Energia katkestas möödunud aasta alguses põlevkivi tarnimise, mistõttu jäi tööta 90 protsenti Slantsõ kaevuritest. Venemaa ähvardas majandussanktsioonide kehtestamisega Eesti vastu ning mõlemaid pooli rahuldava kompromissini jõuti mullu märtsikuus.
Möödunud aasta nelja viimase kuuga eksportis Eesti Energia Venemaale 444,4 miljonit kWh ja selle aasta kaheksa kuuga 628,86 miljonit kWh elektrit.
Venemaa on praegu ainus Eesti elektri importija. Läti katab oma elektrivajadused ise ning ekspordib elektrit Venemaale. Eesti Energia tuludest moodustab eksporditulu 10--11 protsenti. BNS