• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia taastas ekspordi Venemaale

    «Leping on väga oluline seetõttu, et elektri eksport tõstab Narva elektrijaamade põhiseadmete koormust ning vähendab sellega ühe kilovatt-tunni omahinda Eesti tarbijatele,» ütles Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse.
    Lehtse lisas, et saavutatud lepe aitab muu hulgas säilitada töökohti Eesti elektrijaamades ja Slantsõ põlevkivikaevandustes.
    Tänu lepingule saab täiendavat tulu ka Eesti Raudtee.
    Pooled saavutasid uue, kõrgemate teenusehindadega lepingu esialgu üheks kuuks. Kui saavutatakse kokkulepe Eesti Raudteega Vene põlevkivi veohindade suhtes, on Eesti Energia valmis jätkama elektri eksporti vähemalt aasta lõpuni.
    Viimati pikendas Eesti Energia energiaekspordi lepingut Venemaaga 30. augustini. Septembris energiatarned katkesid, sest pooled ei jõudnud elektri hinna osas kokkuleppele.
    Eesti Energia soovis müüdava elektri hinda tõsta, kuna kulutused energia tootmisele on kasvanud.
    Eelmise aasta 9. augustil sõlmitud lepinguga taastas Eesti Energia põlevkivitarned Venemaalt ja hakkas eksportima Venemaale elektrienergiat. Raamleping on sõlmitud aastani 2000 ning igal aastal täpsustatakse tarnitava toodangu kogust ja hinda.
    Senise lepingu järgi tarnib Eesti Energia Venemaalt Slantsõst aastas tasuta kaks miljonit tonni põlevkivi ja ekspordib vastu 1,2 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat. Leningradi oblast maksab elektrienergia tootmise teenuse eest.
    Tehingu hindu Eesti Energia lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõude kohaselt ei avalikusta.
    Eesti Energia katkestas möödunud aasta alguses põlevkivi tarnimise, mistõttu jäi tööta 90 protsenti Slantsõ kaevuritest. Venemaa ähvardas majandussanktsioonide kehtestamisega Eesti vastu ning mõlemaid pooli rahuldava kompromissini jõuti mullu märtsikuus.
    Möödunud aasta nelja viimase kuuga eksportis Eesti Energia Venemaale 444,4 miljonit kWh ja selle aasta kaheksa kuuga 628,86 miljonit kWh elektrit.
    Venemaa on praegu ainus Eesti elektri importija. Läti katab oma elektrivajadused ise ning ekspordib elektrit Venemaale. Eesti Energia tuludest moodustab eksporditulu 10--11 protsenti. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.