Reform muudab arstiabi kaks korda kallimaks

Mustamäe ja Nõmme polikliiniku jaoskonnaarstidel on praegu käes piirkonnad 3600 inimesega. Edaspidi kahaneb ühe arsti patsientide arv keskmiselt 2000 inimesele, aga raha nende pealt antakse senisest rohkem, selgitas Põdder.

Seni saab jaoskonnaarst 2000 inimese eest haigekassalt 18 500 krooni kuus, pärast reformi hakkab saama 40 000 krooni. «Perearsti rõõm peaks olema otsatu, sest sellist kingitust ei osanud keegi ette näha. Ma küsiksin aga maksmaksjana, et kelle käest see raha ära võetakse. Eelarve ju järgmiseks aastaks ei suurene?» märkis Põdder.

Lisaks tingib patsientide arvu vähendamine meie puhul vähemalt 20 uue arsti palkamist, lisas ta.

Põdderi sõnul pole 40 000 krooniga kuus võimalik arstil ära majandada ja samal ajal inimesi hästi ravida. Piisab, kui arsti piirkonda satub üks raske haige, kes «neelab alla» peaaegu kogu praksise raha.

Teiseks muudab raviteenuse Põdderi järgi viiendiku võrra kallimaks see, et üksikuna tegutsedes tuleb arstil üle võtta polikliiniku abipersonali funktsioonid. «Piltlikult öeldes -- võtsin kuus tundi perearstina vastu, mis mul siis maksab enne koduvisiitidele minekut kabinet lapiga üle tõmmata. Sarnaselt teeb arst õe eest süstid, autojuhi eest sõidab visiite, garderoobihoidja eest peab ise kabinetis riidenagi ja lõppude lõpuks organiseerib vastuvõtu oma eramaja esimesel korrusel -- pole vaja renti maksta,» kirjeldas Põdder.

Probleemid tekivad tema sõnul arstide sisulise tööga. «Reformijad propageerivad sellist arsti, kes on oma praksise nimistu jaoks kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seda seitse päeva nädalas. Isegi kui eirata tööseadusandlust lõputute öövalvete koha pealt, tahab arst lisatöö eest ikkagi raha saada,» leidis Põdder.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler ravi alal Arvi Vask kinnitas, et perearstireformi eesmärk pole arstiabi kallimaks ajamine, vaid seda võivad väita vaid oma positsiooni kaotamise pärast ebakindlust tundvad polikliinikute juhid.

Vask selgitas, et kui 806 perearsti üle Eesti hakkavad iga kuu saama 40 000 krooni, läheb aastas nende peale alla 400 miljoni krooni.

Praegu on raviteenuste kulu 2,4 miljardit krooni aastas, mis jaguneb haiglate, polikliinikute, eri- ja jaoskonnaarstide vahel ja millest üle poole moodustavad palgakulud.

«Kui on motivatsioon, on inimene eriti ettevõtlik. Pole midagi imelikku, kui perearst võtab autoliisingu algsumma isiklikest säästudest. Omavahendid on meditsiinis alati teretulnud,» väitis Vask. «Haigekassa kindlustab seadmete amortisatsiooni rahalise katte.»