Lepingute sõlmimisel jälgitakse, et le-ping ei oleks vastuolus kehtiva tsiviilseadustikuga. Samas jäetakse sageli tähelepanuta lepinguga kaasnevad maksuriskid. Nii võib juhtuda, et juriidiliselt hästi koostatud lepinguga kaasnevad ootamatud maksuprobleemid, sest poolte õigusi ja kohustusi ei vaadeldud tulu- või käibemaksuseaduse aspektist.

Näiteks kavatseb üks isik ehitada ärihoone ja müüa selles asuvad büroopinnad teistele isikutele. Ta peaks teadma, et ehitise soetusmaksumusse arvatavate kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu on tal õigus maha arvata vaid tingimusel, et ehitist ei võõrandata viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvele võtmise aastast arvates. Seega peaks ta, kui ta ei planeeri oma tegevust teisiti (hoone väljarentimine, kasutusvalduse seadmine jms), arvestama, et ehitusteenuste ostmisel makstud ja mahaarvatud käibemaks tuleb ümber arvestada.

Pooled peaksid lepingute sõlmimisel alati analüüsima, kuidas jaguneb lepingu täitmisel maksukoormus. Probleemi teadvustades saab juba lepingu sõlmimisel arvestada maksude planeerimise ja optimeerimise põhimõtetega. Probleemi alahindamise loogiliseks järelduseks võib olla maksuameti ettekirjutus tasuda täiendav maksusumma.