• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordbanken ja Merita pank ühinevad

    Järgmise aasta kevadel tegevust alustav MeritaNordbanken on aktsiate turuväärtuselt Põhjamaade suurim finantskontsern ja suuruselt teine pank ning kuulub Põhjamaade kolme suurima börsifirma hulka.
    «Merita ja Nordbanken ühinevad, et tõsta oma konkurentsivõimet nii Põhjamaade kui Läänemere regiooni pangandusturul. Põhjamaad ja Läänemere piirkond kujunevad 2000. aastaks üheks Euroopa võimsaimaks kasvupiirkonnaks, mis pakub pangandussektorile uusi võimalusi ja ka vajadusi,» teatas Merita Helsingi börsile.
    Merita pank loodi Soomes 1995. a perekond Ehrnroothi kontrolli all oleva Soome Yhdyspankki (SYP) ning Kansallis-Osake Pankki (KOP) liitmise tulemusena. Sel hetkel oli KOP suurtes raskustes ja SYP esines päästja rollis.
    Nordbankeni kontrolli alla läheb 60% uue kontserni aktsiatest ja soomlaste kontrolli alla 40% aktsiatest. Hääleõigus kontsernis jaguneb mõlema firma vahel võrdselt.
    Kahe panga tegevuse ühendamiseks luuakse uus Rootsi firma Nordbanken Holding, mis teeb avaliku ostupakkumise kõikidele Nordbankeni aktsionäridele aktsiate vahetamiseks Nordbanken Holdingu aktsiateks. Nordbanken Holdingu aktsiad noteeritakse Stockholmi börsil senise Nordbanken AB aktsiate asemel.
    Kui Merita aktsionäride koosolek ühinemise heaks kiidab ning uus Rootsi valdusfirma saab oma kontrolli alla kõik Nordbankeni aktsiad, antakse Merita kontserni ja Nordbankeni aktsiad üle uuele MeritaNordbankenile.
    Nordbankani suurim aktsionär Rootsi riik on juba avaldanud toetust kahe panga ühinemisele. Ka 8% Merita panga aktsiate omanik Soome riik toetab ühinemist.
    Rootsi riik otsustas müüa 12% Nordbankeni aktsiatest, misjärel riigi osalus pangas peaks langema 47 protsendini. Seega läheks Rootsi riigi kontrolli alla 28% MeritaNordbankeni aktsiatest.
    MeritaNordbankeni bilansiväärtus jääb alla ainult Rootsi Stadshypoteki ostnud Rootsi Handelsbankeni omale, mis küünib 1600 mld Eesti kroonini. MeritaNordbankeni bilanss ulatub ligikaudu 1470 mld Eesti kroonini.
    Kontserni osakaal Soome hoiuseturul on 41% ja Rootsis 20%. Krediitide valdkonnas on kontserni turuosa Soomes 44% ja Rootsis 14%.
    MeritaNordbankenil on Soomes ja Rootsis kokku 6,5 miljonit eraisikust klienti. Panga kliendid on 300 000--400 000 väikest ja keskmist firmat ning üle 400 suurfirma. Kontserni laenuportfelli maht on umbes 981 miljardit Eesti krooni ja hoiuste maht 240 638 mld Eesti krooni.
    MeritaNordbankeni peakontor tuleb Helsingisse, kuid tegevjuhtkond hakkab tööle Stockholmis. Merita ja Nordbanken tegid ettepaneku nimetada kontserni juhatuse esimeheks Merita peadirektor Vesa Vainio.
    Kontserni juhatus on kümneliikmeline, kusjuures nii Merita kui Nordbanken on esindatud viie inimesega.
    Merita ja Nordbankeni ühinemine on oluline etapp Põhjamaade finantssektori konsolideerumisel. Oktoobris teatasid ühinemisest ka Rootsi suuruselt teine pank S-E-Banken ja kindlustusfirma Trygg-Hansa.
    Nordbankeni üheksa kuu tegevuskasum oli 5,7 miljardit Rootsi krooni.
    Merita tegevuskasum kasvas tänavu esimesel poolaastal 166% ja oli 1,8 miljardit marka.
    Euroopa Liidu konkurentsiseadused ei takista Merita ja Nordbankeni ühinemist. Kuna mõlemad pangad saavad üle kahe kolmandiku Euroopa käibest siseturult, ei kuulu ühinemise heakskiitmine Euroopa Liidu konkurentsiameti pädevusse, vaid rahvuslike konkurentsiametite kompetentsi, ütles Soome konkurentsiameti peadirektor Matti Purasjoki.
    Rootsi rahandusminister Erik Asbrink ütles pankade ühinemist kommenteerides, et Nordbankeni aktsiatest saadavad kuus miljardit krooni vähendavad Rootsi riigivõlga samal määral. Tema sõnul otsustab aktsiate müügist saadav hind, millal ja kuidas Rootsi riik 28 protsendist Nordbankeni aktsiatest loobub.
    Soome keskpanga osakonnajuhataja Heikki Koskenkylä hinnangul muudab pankade ühinemine konkurentsi Põhjamaade jaepangandusturul veelgi tihedamaks. STT-ETA-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.