Ida-Euroopa seisab valuutakriisi lävel

Spekulatiivsete rünnakute riski suurendab ka valuuta reaalkursi tõus, mis vähendab riigi ekspordi konkurentsivõimet. Nagu Tai ja Mehhiko on mitu Ida-Euroopa riiki sidunud oma valuuta ühe põhivaluutaga. Kuna nende riikide inflatsioon on kiirem kui USAs või Saksamaal, on valuutade reaalkursid Saksa marga suhtes viimasel kolmel aastal tõusnud 20--100%. Erandiks on Ungari, mis on oma valuutat alates 1994. a oluliselt devalveerinud. Eesti krooni reaalkurss on tõusnud 60%.

Kõige raskem on valuutakurssi hoida riigil, mille jooksevkonto defitsiit kajastab suurt eelarvepuudujääki. Selle kriteeriumi järgi on suurimad raskused Ungaril, Ukrainal ja Slovakkial, kus defitsiit on 5--6% SKTst. Kui Poola 1997. a eelarvest välja jätta erastamisest kavandatud tulud, ulatub Poola defitsiit 6,5 protsendini SKTst.

Veel üks ohu märk on rahapakkumise kiire kasv Ida-Euroopas, mis võib vallandada tarbimisbuumi ja suurendada jooksevkonto defitsiiti või viia üles aktsia- ja kinnisvarahinnad.

Eestis on krooni seotus Saksa margaga vallandanud laenubuumi, rahapakkumine on kasvanud 60%. Economist tsiteerib David Hale'i, firma Zurich Kemper Investments peaökonomisti, kelle sõnul on eestlasi ahvatlenud välismaised madalamad intressimäärad -- 80% pangandussektori laenudest on väljastatud välisvaluuta baasil. Sama probleem oli Tais, kus fikseeritud vahetuskurss näis valuutariski elimineerivat ning õhutas laenubuumi. Hale'i sõnul võib kroon sattuda surve alla, kui investorid peaksid Eestis täheldama «Tai moodi sümptoome».

Economist on kõrvutanud kaheksa Ida-Euroopa riigi majandusnäitajad, mis võivad viidata valuutakriisi puhkemisele. Selle järgi on suurim kriisioht Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ukrainas. Ainult Ungari ja võib-olla T?ehhi, kes on oma valuuta juba lahti sidunud, võivad end suhteliselt julgena tunda.

Samas märgib ajakiri, et kõigi Ida-Euroopa riikide valitsustel on veel aega kriisi vältida. Abinõudena nimetab Economist ranget eelarvedistsipliini ning rahapakkumise piiramist. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997