Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ida-Euroopa seisab valuutakriisi lävel

    Riskiskaalal, mis ulatub ühest (väike risk) kaheteistkümneni (suur risk), on Eesti ja Läti hindeks üheksa, Leedul üksteist.
    Riski hindamiseks kasutatud näitajate hulgas oli jooksevkonto defitsiit, valuuta reaalkursi tõus ning rahapakkumise suurenemine viimase 12 kuu jooksul.
    Ajakiri tõmbab paralleele Mehhiko ja Tai kriisiga, mille vallandudes jooksevkonto defitsiit moodustas 7--8% SKTst. 26 endisest kommunistliku korraga riigist ületas 1996. a jooksevkonto defitsiit 7% piiri 18 riigis, mitmel riigil 10% piiri. Kiire kapitali väljavool ohustab eelkõige neid riike, kus defitsiit on finantseeritud lühiajalise kapitaliga -- Slovakkia, Eesti, Leedu ja T?ehhi.
    Spekulatiivsete rünnakute riski suurendab ka valuuta reaalkursi tõus, mis vähendab riigi ekspordi konkurentsivõimet. Nagu Tai ja Mehhiko on mitu Ida-Euroopa riiki sidunud oma valuuta ühe põhivaluutaga. Kuna nende riikide inflatsioon on kiirem kui USAs või Saksamaal, on valuutade reaalkursid Saksa marga suhtes viimasel kolmel aastal tõusnud 20--100%. Erandiks on Ungari, mis on oma valuutat alates 1994. a oluliselt devalveerinud. Eesti krooni reaalkurss on tõusnud 60%.
    Kõige raskem on valuutakurssi hoida riigil, mille jooksevkonto defitsiit kajastab suurt eelarvepuudujääki. Selle kriteeriumi järgi on suurimad raskused Ungaril, Ukrainal ja Slovakkial, kus defitsiit on 5--6% SKTst. Kui Poola 1997. a eelarvest välja jätta erastamisest kavandatud tulud, ulatub Poola defitsiit 6,5 protsendini SKTst.
    Veel üks ohu märk on rahapakkumise kiire kasv Ida-Euroopas, mis võib vallandada tarbimisbuumi ja suurendada jooksevkonto defitsiiti või viia üles aktsia- ja kinnisvarahinnad.
    Eestis on krooni seotus Saksa margaga vallandanud laenubuumi, rahapakkumine on kasvanud 60%. Economist tsiteerib David Hale'i, firma Zurich Kemper Investments peaökonomisti, kelle sõnul on eestlasi ahvatlenud välismaised madalamad intressimäärad -- 80% pangandussektori laenudest on väljastatud välisvaluuta baasil. Sama probleem oli Tais, kus fikseeritud vahetuskurss näis valuutariski elimineerivat ning õhutas laenubuumi. Hale'i sõnul võib kroon sattuda surve alla, kui investorid peaksid Eestis täheldama «Tai moodi sümptoome».
    Economist on kõrvutanud kaheksa Ida-Euroopa riigi majandusnäitajad, mis võivad viidata valuutakriisi puhkemisele. Selle järgi on suurim kriisioht Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ukrainas. Ainult Ungari ja võib-olla T?ehhi, kes on oma valuuta juba lahti sidunud, võivad end suhteliselt julgena tunda.
    Samas märgib ajakiri, et kõigi Ida-Euroopa riikide valitsustel on veel aega kriisi vältida. Abinõudena nimetab Economist ranget eelarvedistsipliini ning rahapakkumise piiramist. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Balti koondindeks alustas nädalat langusega
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Baltic Workboats hakkab pärast Soome ettevõtte ostu suuremaid laevu ehitama
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.

Olulisemad uudised

Kas maksuamet küsis maksupettust? "Me ei saa seda aktsepteerida"
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.