- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ida-Euroopa seisab valuutakriisi lävel
Riskiskaalal, mis ulatub ühest (väike risk) kaheteistkümneni (suur risk), on Eesti ja Läti hindeks üheksa, Leedul üksteist.
Riski hindamiseks kasutatud näitajate hulgas oli jooksevkonto defitsiit, valuuta reaalkursi tõus ning rahapakkumise suurenemine viimase 12 kuu jooksul.
Ajakiri tõmbab paralleele Mehhiko ja Tai kriisiga, mille vallandudes jooksevkonto defitsiit moodustas 7--8% SKTst. 26 endisest kommunistliku korraga riigist ületas 1996. a jooksevkonto defitsiit 7% piiri 18 riigis, mitmel riigil 10% piiri. Kiire kapitali väljavool ohustab eelkõige neid riike, kus defitsiit on finantseeritud lühiajalise kapitaliga -- Slovakkia, Eesti, Leedu ja T?ehhi.
Spekulatiivsete rünnakute riski suurendab ka valuuta reaalkursi tõus, mis vähendab riigi ekspordi konkurentsivõimet. Nagu Tai ja Mehhiko on mitu Ida-Euroopa riiki sidunud oma valuuta ühe põhivaluutaga. Kuna nende riikide inflatsioon on kiirem kui USAs või Saksamaal, on valuutade reaalkursid Saksa marga suhtes viimasel kolmel aastal tõusnud 20--100%. Erandiks on Ungari, mis on oma valuutat alates 1994. a oluliselt devalveerinud. Eesti krooni reaalkurss on tõusnud 60%.
Kõige raskem on valuutakurssi hoida riigil, mille jooksevkonto defitsiit kajastab suurt eelarvepuudujääki. Selle kriteeriumi järgi on suurimad raskused Ungaril, Ukrainal ja Slovakkial, kus defitsiit on 5--6% SKTst. Kui Poola 1997. a eelarvest välja jätta erastamisest kavandatud tulud, ulatub Poola defitsiit 6,5 protsendini SKTst.
Veel üks ohu märk on rahapakkumise kiire kasv Ida-Euroopas, mis võib vallandada tarbimisbuumi ja suurendada jooksevkonto defitsiiti või viia üles aktsia- ja kinnisvarahinnad.
Eestis on krooni seotus Saksa margaga vallandanud laenubuumi, rahapakkumine on kasvanud 60%. Economist tsiteerib David Hale'i, firma Zurich Kemper Investments peaökonomisti, kelle sõnul on eestlasi ahvatlenud välismaised madalamad intressimäärad -- 80% pangandussektori laenudest on väljastatud välisvaluuta baasil. Sama probleem oli Tais, kus fikseeritud vahetuskurss näis valuutariski elimineerivat ning õhutas laenubuumi. Hale'i sõnul võib kroon sattuda surve alla, kui investorid peaksid Eestis täheldama «Tai moodi sümptoome».
Economist on kõrvutanud kaheksa Ida-Euroopa riigi majandusnäitajad, mis võivad viidata valuutakriisi puhkemisele. Selle järgi on suurim kriisioht Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ukrainas. Ainult Ungari ja võib-olla T?ehhi, kes on oma valuuta juba lahti sidunud, võivad end suhteliselt julgena tunda.
Samas märgib ajakiri, et kõigi Ida-Euroopa riikide valitsustel on veel aega kriisi vältida. Abinõudena nimetab Economist ranget eelarvedistsipliini ning rahapakkumise piiramist. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele