• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpank sunnib raha Eestisse jätma

    Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus ütles, et rahaprobleemide ennetamiseks nõuab keskpank alates 1. novembrist pankadelt likviidsuse tõhustamist. «See tähendab, et pangad peavad rohkem raha hoidma Eesti turul,» selgitas ta.
    Tallinna Panga kapitaliturgude juhataja Martti Siimann ütles, et likviidsusnõuete karmistamine on igati tervitatav ja see ei tohiks vähendada pankade tulusid. Ta ütles, et loodetavasti avaldab keskpank lisainformatsiooni nii likviidsuse kui kapitali adekvaatsuse nõuete karmistamise kohta.
    Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan lausus, et likviidsuskriis tekkis sellest, et suuremad pangad olid end üle laenanud, mistõttu tõusid kohaliku rahaturu intressid. Tema sõnul arvestasid pangad rahalaeva saabumisega, aga see jäi tulemata.
    Järvan ütles, et vaatamata rahapuudusele ei asunud pangad Eesti Pangas asuvate kohustuslike reservide kallale, vaid leidsid raha aktsiaid ja võlakirju müües.
    Lõhmuse sõnul ei lähe keskpank mingil juhul pankadele appi, kui need satuvad tõsistesse raskustesse. «Üle maailma on näiteid selle kohta, et kui keskpank korra appi läheb, toob see hiljem kuhjaga muret ja probleeme,» märkis Lõhmus.
    Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude juhataja Hassar Kipp ütles, et Eesti krooni langemisele spekuleerinud välispangad peavad krooni kursi püsides katma intressivahe. Tema sõnul võtsid välispangad kuni 10protsendilise riski, mille pealt teenivad Eesti pangad ligi 2 miljardi krooni suuruste mahtude puhul üle100 miljoni krooni puhastulu.
    Hassar Kipi sõnul olid spekulandid reedeks maha rahunenud ja nõus ka ise krooni kursi püsimise riske võtma. Kui kolmapäeval oldi väga altid spekuleerima, siis neljapäeval tunduvalt vähem ja reedel praktiliselt üldse mitte, märkis Kipp.
    Rain Lõhmus tunnistas, et ilmselt riskisid paljud välispangad teadmatusest. Tema sõnul on mitmed Skandinaavia ettevõtted ka varem ebateadlikkust ilmutanud, spekuleerides krooni langemisega.
    Spekulatsioonide tagajärjel tõusid pankade 3kuuliste kuni aastaste laenuintresside hinnad tavapäraselt 7 protsendilt 9--12 protsendini. Reedel laenasid Hansa- ja Hoiupank raha ühest nädalast kuni kuue kuuni intressiga 11 protsenti.
    Reedene Wall Street Journal märgib, et spekuleerimine Eesti krooni kukkumise ümber oli vähem tõsine võrreldes Honkongi dollariga. Hongkongi valuuta oli välisspekulantide tugeva surve all ja keskpank oli sunnitud likviidsuskriisi summutamiseks kasutama vabasid reserve ehk maksumaksja raha.
    USA dollariga seotud Hongkongi dollarile oleks saanud saatuslikuks üleüldine paanika, mille käigus hakanuks inimesed oma raha dollarite vastu vahetama.
    Ühispanga rahaturgude juhataja Andres Ojamaa avaldas arvamust, et likviidsuskriis Eesti rahaturul laheneb järgmise kuu algul, kui välismaalt jõuavad kohale nii Hoiu- kui Ühispanga krediidiliinid.
    Ojamaa ütles, et kriis pole nii tõsine, et kuni raha kohalejõudmiseni jääks maksed sooritamata. Ka tema sõnul müüvad pangad likviidsuse taastamiseks võlakirju.
    - kehtestatakse pankadele 2protsendiline lisalikviidsusnõue nende arvete kuu keskmisele jäägile Eesti Pangas. Nõude suurus moodustab alates detsembrist 3 protsenti kohustuslike reservide baasist.
    - tõuseb kohustusliku reservi igapäevane miinimumnõue praeguselt 2 protsendilt 4 protsendile
    - vastukaaluks tõstab kohustuslikke reserve ületavale arvejäägile (sealhulgas lisalikviidsusnõudele) makstavat intressi Saksa liidupanga diskontointressini (praegu 2,5%)
    - vajadusel karmistab pankade varade sisemise hindamise ja eriti laenude proviseerimise reegleid.
    - kehtestab 1997. aasta lõpust nõude üldise pangandusreservi moodustamiseks vähemalt 5 protsendi ulatuses pankade riskiga kaalutud aktivate ning bilansiväliste kirjete summast
    - vajadusel on nõus rakendama lisameetmeid, sealhulgas kapitali adekvaatsuse edasist tõstmist
    - rakendab konsolideeritud usaldatavusnormatiive alates 31. detsembrist 1997 kogu pangagrupile
    - kehtestab 1998. aasta 1. aprillist pankade tururiskidele kapitalinõude, mille arvestamise metoodika on vastavuses Euroopa Liidu kapitali adekvaatsuse direktiiviga
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hannes Ojangu: digitaliseerimine ja rohepööre – tulevikutrendid vajavad lahtimõtestamist
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Euroopa turud tõusevad kolmandat päeva järjest
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.