Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RAS Elumaja müüb odavalt riigi vara
Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs ütleb, et riigikontrolli kontrollaktis on kirjeldatud nelja Tallinnas asuva hoone ja kahe hoonetekompleksi müüki läbi RASi Elumaja. Riigikontrollil on alust arvata, et hoonete üleandmine Elumajale viidi läbi ebakorrektselt ja Elumaja müüs need liiga odavalt, lisab ta.
Kolm ja pool aastat tagasi riikliku elamufondi haldamiseks ja erastamiseks loodud RAS Elumaja on kujunenud kanaliks, mille kaudu müüakse riigile kuulunud firmade vara.
Aastatel 1994--1996 sai Elumaja kasutamiseks ja müümiseks peale elamute 123 muud hoonet ja hoonetekompleksi. Kõik need hooned andis erastamisagentuur või majandusministeerium sisuliselt Elumaja omandusse.
Elumaja juhatuse esimehe Urmas Kivisalu sõnul on majandusministeerium seisukohal, et riigi omanduses olev Elumaja on eraõiguslik juriidiline isik ja tema vara pole käsitletav riigi varana. «Riikliku aktsiaseltsi puhul erastatakse ikkagi aktsiaid, mitte vara,» leiab Kivisalu. «Erastamisel välistatud kinnisvara on tegelikult eikellegi vara hetkeni, mil see läheb uue omaniku bilanssi.»
Riigikontroll ei jaga majandusministeeriumi sellist tõlgendust, käsitades ettevõtete erastamisel välistatud vara riigi varana. Samas juhib riigikontroll tähelepanu sellele, et vara üleandmisel RASile Elumaja ei ole selle omandiküsimust kirjalikult fikseeritud.
Riigikontrolli hinnangul on Elumajale üle antud kinnisvara hulk nii suur, et heaks äraelamiseks pole ettevõttel tarvidust seda võimalikult kõrge hinnaga müüa. Kuigi Elumaja bilansis olevate elamute üürivõlg on miljonites kroonides, kujunes ettevõtte eelmise aasta puhaskasumiks 7,1 miljonit krooni.
Elumaja kasutab ostjate leidmiseks kinnisvarafirmade abi. Urmas Kivisalu sõnul on keskmine vahendustasu tehingu pealt viis protsenti ja loogiliselt peaks iga vahendajat huvitama hoonete müük võimalikult kallilt. Kinnisvaraturul võivad peale jääda aga ka muud huvid.
«Elumaja dokumentidest nähtub, et erilist huvi müüdavate objektide suhtes kinnisvaraturg ei tundnud,» kirjutab Olav Lüüs oma kontrolliülevaates. «Kuut objekti püüti müüa avalikel enampakkumistel, kuid see õnnestus vaid kolmel puhul. /-/ Avalikul enampakkumisel müüdud kolmest objektist olevat ühte soovinud osta vaid üks isik (objekt müüdi alghinnaga), kahte objekti soovis osta kaks isikut (objekt müüdi alghinnast sümboolselt kõrgema hinnaga).»
Kõige suurem hinnavahe kujunes Tartu mnt 16 hoone müügil. Eksperthinnang andis selle hoone väärtuseks üheksa miljonit krooni, Elumaja sõlmis pärast kinnisvarabüroo Simus vahendusel toimunud eelläbirääkimistega pakkumist müügilepingu ASiga Rime Kinnisvara 2,1 miljoni krooni eest. Kolm nädalat hiljem müüs Rime Kinnisvara selle hoone Ühispangale edasi 10,2 miljoni krooniga.
Urmas Kivisalu väidab, et selle objektiga toimunu oli paratamatus. «Vaadake, kes on Rime Kinnisvara omanik,» ütleb Kivisalu. «Mina siit edasi ei kommenteeriks.»
Rime Kinnisvara kuulus sajaprotsendiliselt Ühispangale.
Majandusministeerium on väljendanud riigikontrollile täpselt sama seisukohta, mida järjekindlalt propageerib ka Tallinna linnavalitsus -- oksjonitel kujunev hind on kõige õigem turuhind.
Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs peab Elumaja müüdud hoonete turuhinnaks seda numbrit, millega oksjonite võitjad on neid edasi müünud.
«Odav ja kallis on suhtelised mõisted,» mõtiskleb Urmas Kivisalu.
1996. aasta novembris müüs Elumaja advokaadibüroo Ehasoo ja Benevolenskaja vahendusel avalikul oksjonil nn Rotermanni kvartali (krundid Mere pst 8, Hobujaama 1, Hobujaama 3), mis kujutas endast 22 ehitist ligi viie hektari suurusel territooriumil.
Eksperthinnang andis hoonete turuväärtuseks kokku 12,5 miljonit krooni, oksjoni alghinnaks määrati 11 miljonit. Kuna osalisi oli vaid kaks ja neist üks kohapeal vaikis, kujunes 22 ehitise müügihinnaks 11,05 miljonit krooni.
Võitjaks osutunud ASi Klirmin esindasid keskerakondlaste kaitsjana tuntud vandeadvokaat Üllar Talviste ja kinnisvarabüroo Arco Vara juht Arti Arakas. Teine osaleja oli oksjonil AS EKE Merko, praegu AS Merko Ehitus, mille koostöö oksjonitel Arco Varaga on tänaseks juba legendaarseks saanud. Hilisminevikust tasub meenutada Tondi sõjaväelinnaku aluse maa oksjonit.
Äripäeva andmetel müüs Klirmin Mere pst 8 hoone Rotermanni kvartalis kolme nädala pärast edasi kaheksa miljoni krooniga.
Samade osalistega kulges mäng ka Uus tn 17 asuva endise Kommunaari hoone puhul. Selle objekti puhul palkas Elumaja Arco Vara vahendajaks. Eksperthinnangul 1,3 miljonit krooni maksva hoone müüs Arco Vara eelmise aasta septembris eelläbirääkimistega pakkumisel 1,5 miljoni krooni eest ASile Luks, mille omanik oli Äripäeva andmetel Merko Ehituse praegune tegevdirektor Tõnu Toomik. AS Luks müüs hoone seitse kuud hiljem edasi üle kahe korra kallimalt.
«Arcot ja Merkot võime võtta nagu sokki ja saabast, ega seepärast saa veel väita, et tegemist oleks korruptsiooniga,» ütleb Urmas Kivisalu. «Ju siis kinnisvaraturul liikuv raha on koondunud Eestis teatud ringkonna kätte.»
Lähtudes majandusministeeriumi ja Elumaja selgitustest, et kui riik annab mingi vara endale kuuluvale aktsiaseltsile hallata, ei ole see enam riigi vara, peaks sama kehtima ka riigi raha puhul. Kui riik annab riigiaktsiaseltsile raha, pole see järelikult enam riigi raha.
1995. aasta oktoobris andis majandusministeerium tubakavabriku Leek erastamisest ja ASi Eesti Tubakas asutamisest üle jäänud 945 000 krooni Elumajale laenuks. Huvitaval kombel said laenu kasutamiseks esimese allkirja õiguse majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo ja asekantsler Tarmo Ruben.
«Tegelikult oli see majandusministeeriumi raha, mis tuli kuhugi arvele panna,» ütleb Urmas Kivisalu. Hiljem teatab ta, et see oli Elumaja suva, kellele esimese allkirja õigus anti. Mõnedel andmetel tasus majandusministeerium osa laenurahaga Elumajalt renditud sõiduauto eest, osa kasutati ministeeriumihoone remondiks. Kivisalu väitis eelmisel nädalal, et osa laenust on siiani Elumaja arvel. «Kui vajalikuks peetakse, võib selle ju riigieelarvesse kanda,» arutleb Kivisalu.