Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete börsivaimustus jahtub
Börsil noteerimise edasilükkamise peapõhjused on rahanappus kodumaisel turul ja aastaauditite äraootamine.
Ainsa ettevõttena, kes avaldas kevadel börsile tulemise soovi, loodab sinna sel aastal jõuda mööblitootmisettevõte Standard. Ettevõtte juhatuse esimees Enn Veskimägi ütles, et börsile minemise mõttest ei ole loobutud. Ta möönis, et on mõningaid kõhklusi, kas teha seda selle aasta lõpus või järgmise alguses. «Eks me paar nädalat vaatame, mis börsil toimuma hakkab. Kui olukord ei parane, lükkame mineku järgmisse aastasse,» lausus Veskimägi.
Kevadel põhjendasid analüütikud tormijooksu börsile võimalusega saada aktsiaturgudelt pankadega võrreldes oluliselt odavamat ja lihtsamat raha.
Praegu, kus raha napib ja investorid on hinnalangusest ära hirmutatud, ei ole aeg ettevõtetele aktsia uusemissioonide korraldamiseks soodne, sest võib juhtuda, et aktsiate vastu ei tunnegi keegi huvi, ütles Äripäeva analüütik Toomas Truuverk.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Kindlustuse tuumikomanik Hoiupank, et vastupidi varem väidetule ei pruugi kindlustusselts sel aastal börsile jõuda. Hoiupank, kes peab seltsi börsile minemiseks müüma enam kui kümnendiku Eesti Kindlustuse aktsiatest, avaldas kahtlust emissiooni õnnestumise suhtes praeguses rahakriisis.
Üleeile avalikustasid ehitusfirma FCM ja AS Sangar oma kavatsuse lükata edasi oma aktsiate börsil noteerimine rahaturul valitseva likviidsuskriisi ja börsiaktsiate languse tõttu.
Samas ei pidanud börsile juba noteerimistaotluse esitanud ASA Kindlustus aktsiaturu praegust madalseisu börsile tulekul ohtlikuks. Ka Reval Hotel Group otsustas möödunud nädalal koguni kiirendada börsile tulekut ja viia see teoks juba sel aastal varem plaanitud kevade asemel.
Hansatee avalike suhete konsultant Malle Aleksius ütles, et firma on tõepoolest lubanud aasta lõpuks olla börsiettevõte, kuid praegu liigub mõte juba aktsia Helsingi börsil noteerimise suunas. Tallinki kaubamärk on hästi tuntud ja viimaste turu- uuringute kohaselt tunneb firmat 96% soomlasi, lisas ta.
Eesti Gaasi finantsdirektor Vaike Pällo ütles, et ettevõte võiks börsile jõuda järgmisel aastal. Pällo sõnul lükkub börsile minek edasi tehnilistel põhjustel ja praeguse turu langusega seda seostada ei saa. «Meie auditeeritud tulemused lihtsalt aegusid, sest omanikud ei suutnud õigel ajal otsust vastu võtta. Nüüd tuleb oodata uusi tulemusi,» lausus ta.
Piimatööstuse ASi Lacto peadirektor Voldemar Lapin ütles, et ettevõte plaanib börsile tulla uuel aastal pärast aastaaruande auditeerimist. «Rahvusvaheliselt tunnustatud auditi tegemine maksab 300 000 krooni ja see on mõttekas teha headele tulemustele,» ütles ta.
Ka alkoholitootja Remedia juhatuse esimees Indrek Kirss ütles, et ettevõttel on kavas tulla börsile järgmisel aastal auditeeritud tulemustega. Kirss möönis, et kevadel oli moment, kus ettevõte oleks juba börsile taotluse esitanud, kuid eelmise aasta majandustulemused polnud niivõrd head. Edasi võeti eesmärgiks poolaasta tulemuste põhjal börsile tulek, kuid suvine aktsiahindade tõus sundis meelt muutma, nentis Kirss. «Tekkis tunne, et tööstus on midagi teisejärgulist, nüüd on see olukord õnneks muutunud,» lisas ta.
Tartu õlletehase aktsiast lootsid väärtpaberispetsialistid kevadel head konkurenti Saku õlletehase aktsiale. Samas vahetas ettevõte vahepeal omanikku ja nüüdseks 100% Olvi OY-le kuuluva tehase finantsdirektor Urmas Tsahkna ütles, et praegu tehases börsile mineku kohta mingit otsust vastu võetud ei ole.
Ösel Foodsi tegevdirektor Robert Jaani ütles, et järgmise aasta sügiseks peaks firma börsil olema. «Ettevõte lihtsalt ei ole veel selleks praegu valmis,» lausus Jaani.
Loomulikult oleks parem, kui aktsiad jõuaksid börsile võimalikult kiiremini, lausus Eesti Gaasi aktsionär, endine majandusminister Toivo Jürgenson.
Jürgensoni sõnul suurendab börsile minek ettevõtte usaldusväärsust ja näitab ära aktsia õige hinna. «Ega see ettevõttele kasuks ei tule, kui see edasi lükkub,» lisas ta.
Börsile jõudnud ASi Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov ütles, et börsil olek sunnib ettevõtteid rohkem oma tegevust ja avalikustatavat infomatsiooni kontrollima. Börs distsiplineerib ettevõtteid, sest elu näitab, et igasugune bluffimine teeb ettevõtte elu kibedaks, lausus ta.
Kamratov möönis, et praeguse hinnalanguse ajal on raske olla börsiettevõte. «Rahulolematud aktsionärid helistavad ja pärivad pidevalt, mis lahti on, et ettevõtte hind langeb,» selgitas ta.