• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Posti monopol päevakorrast maas

    Eesti Post on taotlenud kirikorrespondentsi vahendamise ainuõigust kogu riigi piires, põhjendades seda suurte kulutustega maapiirkondade teenindamisel.
    Eesti Posti peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi sõnul on tegemist ebavõrdse konkurentsiga, kus erafirmad hõivavad linnades turgu, riigile kuuluv Eesti Post aga on kohustatud tagama teenuste kättesaadavuse ühtse tariifiga kõikjal Eestis. Tõeleidi väitel doteerib Eesti Post tänavu maapiirkondi kuni 38 miljoni krooniga, mis on rohkem kui ühe kuu kogutulu.
    Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik märkis, et kahtlemata vajab maapiirkondade postiside mingit lahendust, kuid kirjakande monopoli andmine Eesti Postile pole ainuke variant.
    Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Marju Laur kinnitas, et kevadel ministeeriumides ringelnud sideseaduse muutmise seaduse eelnõu ei ole enam aktuaalne. «Pärast telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmist kaotab suurem osa sideseadusest kehtivuse ja seetõttu tuleb kogu riiki katvate postiteenuste osutamine reguleerida eraldi seadusega,» ütles Laur.
    Äripäeva andmeil on kaalutud võimalust lahendada maapiirkondade postiteenuste doteerimist fondi kaudu, millesse teeksid sissemakseid postiga tegelevad firmad.
    Tarmo-Jaan Tõeleid teatas, et lähipäevil kantakse AS Eesti Post äriregistrisse. Firma 60,77 miljoni krooni suurune aktsiakapital jaguneb 100kroonisteks aktsiateks, mis kuuluvad riigile. Esimese poolaasta seisuga oli Eesti Posti bilansimaht 232 miljonit krooni, omakapital 78,8 miljonit krooni ja kogukasum 10 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.