Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Posti monopol päevakorrast maas
Eesti Post on taotlenud kirikorrespondentsi vahendamise ainuõigust kogu riigi piires, põhjendades seda suurte kulutustega maapiirkondade teenindamisel.
Eesti Posti peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi sõnul on tegemist ebavõrdse konkurentsiga, kus erafirmad hõivavad linnades turgu, riigile kuuluv Eesti Post aga on kohustatud tagama teenuste kättesaadavuse ühtse tariifiga kõikjal Eestis. Tõeleidi väitel doteerib Eesti Post tänavu maapiirkondi kuni 38 miljoni krooniga, mis on rohkem kui ühe kuu kogutulu.
Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik märkis, et kahtlemata vajab maapiirkondade postiside mingit lahendust, kuid kirjakande monopoli andmine Eesti Postile pole ainuke variant.
Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Marju Laur kinnitas, et kevadel ministeeriumides ringelnud sideseaduse muutmise seaduse eelnõu ei ole enam aktuaalne. «Pärast telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmist kaotab suurem osa sideseadusest kehtivuse ja seetõttu tuleb kogu riiki katvate postiteenuste osutamine reguleerida eraldi seadusega,» ütles Laur.
Äripäeva andmeil on kaalutud võimalust lahendada maapiirkondade postiteenuste doteerimist fondi kaudu, millesse teeksid sissemakseid postiga tegelevad firmad.
Tarmo-Jaan Tõeleid teatas, et lähipäevil kantakse AS Eesti Post äriregistrisse. Firma 60,77 miljoni krooni suurune aktsiakapital jaguneb 100kroonisteks aktsiateks, mis kuuluvad riigile. Esimese poolaasta seisuga oli Eesti Posti bilansimaht 232 miljonit krooni, omakapital 78,8 miljonit krooni ja kogukasum 10 miljonit krooni.