19. november 1997
Jaga lugu:

Tasuta lõunasöögi võimalustest

Erinevatel hinnangutel jääb praegu Eesti põllumajanduse aastasest investeerimisvajadusest katmata 500 kuni 900 miljonit krooni.

Pangale sobivate tagatiste puudumine maal on seni üks suuremaid põllumajanduse krediteerimise kitsaskohti, nagu selgus ka artiklist. Võimaldamaks ka neil hea kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel pangalaenu saada, kes seni on tagatiste nappusel ukse taha jäänud, loodigi maaelu laenude tagamise (MLT) sihtasutus.

Üsna hämmastav on artikli autori Kristina Traksi väide, justkui muudaks sihtasutuse antav garantii laenu liiga kalliks. Samahästi võiks krediidiasutusi siunata, et kuidas nad julgevad oma laenuintressidesse riskipreemiume või laenu teenindamise kulusid sisse arvestada.

Andku aga laenud ressursside hankimisel makstud hinnaga edasi. Oma tegevuskulude katteks ja garantiireservi moodustamiseks on sihtasutus kehtestanud järgnevad tasud: laenuvõtja tasub sõltuvalt garantii suurusest kuni 0,3% laenujäägilt aastas ning garantii saanud pank kuni 1,8% laenujäägilt aastas. Ungari garantiifondi tasu on näiteks ligikaudu 2% ja Rumeenia garantiifondil 2,5% laenujäägilt.

On oluline meeles pidada, et sihtasutuse garantii võimaldab pangal peale krediidimahu suurendamise ka kohustuslike laenukahjumi eraldiste pealt kokku hoida.

Detailidesse laskumata võib öelda, et pank arvestab laenukahjumi eraldisi laenu põhiosa jäägi tagatistega katmata osalt. Järelikult, mida paremini panga nõue kliendi vastu kaitstud on, seda vähem tuleb tal endal kahjumireservi moodustada ja seda väiksemad on ta kulud.

Eriti soodne on sihtasutuse garantii pangale juhul, kui klient muutub maksejõuetuks. Selle asemel et mõnda metsadetagust karjalauta maha müüa püüda, saab pank garantiisumma sularahas kätte.

Arvestades ülaltoodud asjaolusid, ei peaks pangad sihtasutuse garantiitasusid kogu mahus laenuintressidele otsa liitma või võiksid vastavalt vähendada kliendi riskipreemiumi. Põllumajanduslaenude kallidusest rääkides ei või kahe silma vahele jätta, et riik kompenseerib põllumehele teatava osa intressimaksetest.

Sõltuvalt piirkonnast hüvitab riik põllumehele 7- või 9protsendilist intressitaset ületavad pangalaenude intressimaksed. Sel aastal oli riigieelarvest intressihüvitusteks eraldatud 20 miljonit krooni. Põllumajandusministeeriumi andmetel on sellest siiani 5 miljonit kasutamata, sest pole taotlusi!

Artiklis pakutakse laenuhuvilisele müüt, et põllumees saab investeerimislaenu pangast nädalaga kätte.

Samas artiklis tsiteeritud talunik tõdeb aga, et pangaga asju ajades läheb ikka paar kuud ära. Sihtasutuse kogemus näitab, et laenutaotlusest tegeliku finantseerimiseni võib pangas minna 2 kuni 4 kuud. Kiiremini saab ilmselt kätte käibekrediidi või standardse tarbimislaenu, aga neid laene sihtasutus ei taga.

Pole ka põhjust arvata, et sihtasutus laenuvajaja pabereid niisama kinni hoiaksid. Sihtasutusel on selline narr komme küljes, et teeb põhjaliku laenutaotleja ja tema projekti analüüsi.

Meie eesmärk ei ole võimalikult kiiresti rahast lahti saada, vaid kvaliteetset teenust pakkudes põllumeestele ka kümne aasta pärast toeks olla.

Et ka Eesti panganduses on laenuportfellide plahvatusliku kasvu ajad möödas, peaks sihtasutuse konservatiivne garantiipoliitika kainenenud laenuandjatele hästi sobima.

Jaga lugu:
Hetkel kuum