Hiiu Kalur proovib Aafrikas õnne

Hiiu Kalur põhjendab Angolas püügi alustamist sellega, et Eesti laevadele antud püügikvoodid Kanada lähistel ja Barentsi meres on liiga väikesed, et kõik seal püüdvad laevad võiksid täismahuga töötada. Sel põhjusel otsustaski Hiiu Kalur ühe Kanada juures püüdva laeva Angolasse viia. Praegu püüab Angola vetes kala kümme laeva, nõukogude ajal oli seal korraga kuni 150 laeva.

Hiiu Kaluri tütarettevõtte ASi Dagomar juhataja Marek Harjak nõustub, et nii kauge püük on seotud suurte kulutustega. Kui palju Hiiu Kalur ikkagi Aafrikas tulu loodab saada, ei nõustu ta ütlema.

«Selge on see, et esimesel aastal on laeva rentaablus väike, sest juba sõit Angolasse on kallis,» ütleb Harjak vaid. «Praegu tuleb meie peamine tulu siiski kohaliku püügi arvel, ookean toob vähem sisse.»

Aado Luksepa sõnul on kalapüük kulukas olenemata sellest, kas seda teha ranna ligidal või ookeanil. «Püük on reeglina vähem rentaabel kui töötlemine,» nendib Luksepp. «Kala kokkuostuhinnad sadamates on mitmeid kordi väiksemad, kui poes müüdava värske kala hind.»

Kalapüügiga kiiresti miljonäriks ei saa, sõnab Luksepp. «Käibed on küll suured, kuid ka kulud on suured,» lisab ta.

Hiiu Kaluri Angolasse sõitvale laevale asuvad tööle ka sealsed mustad. «Vähemalt neli musta peame kindlasti võtma, meile on selline tingimus peale pandud,» ütleb Harjak.

Kuigi kohalikele makstakse vähem palka kui eestlastest kaluritele, pole Harjak nende palkamisest vaimustuses. «Ega nad ikka tööd teha ei viitsi,» sõnab ta skeptiliselt ja lisab, et osale kohalikele makstakse palk kalas.

Hiiu Kalur teeb Angolas koostööd sealse firmaga, kes garanteerib laevale vajalikud püügilitsentsid, abi laadimisel ja tehnilise varustuse. Laev hakkab püüdma 15 tonni kala päevas ja jääb Aafrika rannikule nii kauaks, kuni püük seal end ära tasub.

ASi Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder leiab, et oleks patt mitte ära kasutada Hiiumaa kalurite kogemusi.

«Nad püüdsid seal ju ka Vene ajal ja tunnevad seda kanti hästi,» ütleb Pilder.