Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui kallis võiks Eestis olla bensiin?
Seda, kui kallis võiks Eestis olla bensiin ei tea keegi. Samas käsitletakse kütuseaktsiisi tõusu juba paratamatu nuhtlusena nagu tatari maksukogujate iga-aastasi retki keskaegsele Venemaale.
Aktsiisitõstjad põhjendavad hinnakasvu enamasti euroasjaga. Nad on veendunud vajaduses tõusta ilmtingimata Euroopa hinnatasemele. Nüüd on riigikogule esitatud eelnõu, mis eurotasemele tõusmist kuidagi pehmendaks. Seejuures toimub kõik enesestmõistetava stiihiaga.
Euroopas on teatavasti kombeks kogu kütuseaktsiis kulutada teedeehituseks ja -remondiks. Meil kiputakse selle arvel ka eelarvet lappida. Paratamatult tekib aktsiisimaksu tõstmise sihipärasuse ja mõttekuse küsimus.
Tegelikult on probleem veelgi üldisem. Kui kõrge võib olla kütuse hind Eestis, et meie majanduse konkurentsivõime ei kannataks.
Oleme põhjamaa, kus energiakulu on paratamatult kõrgem kui näiteks Saksamaal. Eesti on hõredalt asustatud ja tihe kitsarööpmeline raudteevõrk kadunud. Kui tahame elu ja tootmise arengut näha ka väljaspool Tallinna, on autotranspordikulu arvestatav. Milline on nende faktorite mõju majandusele tervikuna, pole tänaseni tõsiselt analüüsitud.
Tahes või tahtmata tuleb lähiaegadel aktsiisimaksu tõstmisel üks väike vahe sisse. 1999. aasta märtsis tulevad korralised riigikogu valimised ning vaevalt on meie autostunud ühiskonnas kuigi arukas minna valimistele bensiini hinna tõstmise loosungi all.
Tõenäoliselt on tulevases valimiskampaanias üldse väga oluline teema tariifipoliitika. Sellest sõltub paljuski kodanike elujärg ja riigi majandusedu. Allakirjutanu kahtleb tõsiselt vajaduses viia meie kütuse hind ilmtingimata nn Eruroopa tasemele. Ameeriklased, erinevalt eurooplastest, hoiavad kütuse hinna ja käibemaksu madalal. Seda peetakse üheks USA majanduse konkurentsivõime alustalaks.
Meil tõusid juba praegu, poolteist aastat enne valimisi, majandusringkonnad tagajalgadele, kui elektrijaamade andmine NRG Energy kätte oleks viinud vääramatule ja sisuliselt kontrollimatule elektri hinna tõusule.
Mis saab raudteeveo- ja sadamatariifidest -- see on jällegi küsimuste küsimus. Kuhu kõrgub maamaks, kui me peaksime omaks võtma Euroopa Liidu maksusüsteemi? Selliseid ebameeldivaid küsimusi tulevase valimiskampaania tarvis meil jätkub, lugupeetud kolleegid poliitikud!