• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Streik ei lahenda muresid

    Eesti haridussüsteemis valit-seb sama närune olukord kui poolteist kuud tagasi ja jääbki valitsema, kui põhjalikke muudatusi ei tule. Kord või paar aastas rakendatakse see mõne ametiühingulis-poliitilise vankri ette, ähvardatakse streigiga, kuid karavan liigub ikka vales suunas edasi.
    7. oktoobri juhtkirjas tegime ettepaneku: kogu haridussüsteem tuleb muuta tasuliseks, vähendades proportsionaalselt maksukoormust. Julgeme kinnitada, et tänane õpetajate hoiatusstreik ei lahenda tegelikult midagi, kui jäädakse edaspidigi ainult riigist või omavalitsusest sõltuma.
    Streiginõudmistega tahetakse muuta ainult tagajärge, mitte põhjust. Aastaid sama juttu rääkivad õpetajad peaksid ükskord mõistma, et riik oma suhtumist neisse ei muuda. Vaja on haridussüsteemi radikaalset reformi, mitte pikka ja pidevat kroonide nuiamist. Surm ka ei võta sealt, kust võtta ei anna.
    Aga võttis ju, võidakse vastu vaielda. Väikesepalgaliste õpetajate hädakisa märgati. Isamaaliidu eestvedamisel hääletati riigieelarve eelnõusse 200 miljonit krooni, mis tagaks munitsipaalkoolide õpetajatele 1000 krooni palgalisa kuus.
    Paraku jäi Isamaaliidul koolitöö nõrgaks ning uutmistuhinas unustati kogemata või meelega umbes 2000 riigikoolide pedagoogi, kelle palka need miljonid ei mõjutaks. Palgatõusu katteks pakuti aga üldsõnaliselt riigiasutuste omatulusid, mida eelarve ei kajasta.
    Rahandusministeerium väitis oma vastukäigus, et jaotada saaks vaid 178 miljonit, mis on aga niigi haridus- ja kultuuriasutuste omatulu. Seega anti mõista, et põhimõtteliselt on tõesti võimalik teatritelt piletiraha ära võtta ja eelarve kaudu õpetajatele palkadeks maksta, mis oleks üks nokk-kinni-saba-lahti-mäng.
    Nii võib streigikorraldaja TALO jääda rumalasse seisu, sest õpetajate palgatõusuraha võetaks teiste TALO liikmete, näiteks kultuuriasutuste ning kutse- ja ülikoolide taskust.
    Tõsimeelsete õpetajate head kavatsused ja probleemile lahenduse otsimise muutis täiesti farsiks Maarahva Erakond, kes tegi ettepaneku suurendada õpetajate palgaraha veel 100 miljoni võrra. Selle katteks tehti ettepanek kehtestada mõned mõõdukad kaitsetollid. Nii hoolitseksid nad ühtlasi selle eest, kuidas õpetajad oma suuremast palgast kiiresti lahti saaksid, sest tollide kehtestamisega kaasneb hinnatõus.
    Kui juba streikida, siis ei tuleks nõuda riigilt üha rohkem raha, vaid seda, et riik annaks võimalikult kiiresti haridusasutused erakätesse. Vastu tuleks astuda haridusjuhtidele, kes praegusest süsteemist kümne küünega kinni hoiavad; poliitikutele, kes hariduse sildi all sotsiaalpoliitikat ajavad jne. Tänase hoiatusega ei liitu kuuldavasti paljud maakoolide õpetajad, sest paljus paigus on kool suurim tööandja. Selles valguses on piinlik streikida.
    Ka ei ühine streigiga näiteks prantsuse lütseumi õpetajad. Põhjus on lihtne: riigipalgale lisaks maksvad neile osa sissetulekust lapsevanemad. Seega, võimalusi õpetaja ameti väärtustamiseks on küll.
    Kuid selle asemel, et ühiskond võtaks riiklikud või munitsipaalerakoolid ning varjatud õppemaksu vaikivalt omaks, tuleks anda koolid ja haridus ametlikult erakätesse.
    Peale koolide ka raamatukogud, muuseumid, teatrid jms asutused, mille töötajate probleemid on sarnased õpetajate omadele.
    Samal ajal tuleks vähendada üksikisiku tulumaksu proportsionaalselt nendele valdkondadele mineva osa võrra.
    Siis saaks iga maksumaksja ise ja otse osta koolilt enda, oma lapse või lapselapse õpetamise teenust. Ning kool oleks huvitatud, et tema teenus ja teenuse pakkuja vastaksid tasemele nii teadmiste kui sissetulekute poolest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.