• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jeltsin Rootsis

    Rootslastel on põhjust Jeltsinisse uskuda. Alates 1917. aastast, kui enamlased natsionaliseerisid Peterburis tegutsenud Ericssoni telefonitehase, kuni 1990. aastani Rootsi firmad Venemaal ei tegutsenud. Pärast seda kui Jeltsinist sai 1990. aastate algul Vene liider, on Rootsi ekspordi maht Venemaale kasvanud 300% ja import 77%. Kuid nende rahaline väärtus on siiski väike, mullu vastavalt 9 mld ja 5,4 mld Eesti krooni. See moodustab Rootsi koguekspordist ja impordist ainult 0,9% ja 0,7%, mis jätab suure kasvuruumi.
    Rootsi firmad on alustanud Venemaale otseinvesteeringute tegemist ja Rootsi on tõusnud välisriikidest investorite seas Venemaal 7. kohale, edestades Itaaliat, Prantsusmaad ja Soomet.
    Rootsi loodab visiidi ajal saavutada ka kokkuleppe, et ehitada Venemaalt Rootsi kaudu Lääne-Euroopasse kulgev maagaasijuhe.
    Energiafirmal ABB tegutseb Venemaal juba 30 tootmisettevõtet. AGA on ära ostnud kaks tööstusgaasivabrikut. Tetra Pak on loonud ühisfirmasid pakenditööstuses. Tetra Lavalile kuuluvad Svjatogorski tselluloosikombinaadi enamusaktsiad. PLM ehitab uut alumiiniumpurgitehast Naro-Fominskisse. Ericsson on taastanud üle pika aja tootmise Venemaal ja rajanud 1994. a Moskvas Corporatia AO. Ühtlasi pürib ta telekommunikatsiooniseadmete müügi turu liidriks, lootes kahe aasta pärast suurendada müügi 14,2 mld Eesti kroonini aastas ja saada telefoniturust 1/3 enda kätte.
    Autofirmad Volvo, Saab ja Scania on olnud päris edukad Vene autoturul.
    Boriss Jeltsinit saadab riigivisiidi ajal majandusdelegatsioon, mida juhib esimene asepeaminister Boriss Nemtsov, kellel on muu hulgas kavas Göteborgis Volvo peakorteris allkirjastada Volvo autode Venemaal tootmise alustamise leppele. Nemtsov teatas enne visiiti, et ta on valmis osutama igakülgset kaasabi firmale, mis on valmis investeerima Vene majandusse üle 100 mln dollari.
    Seni häirib rootsi ärimehi Venemaal suur organiseeritud kuritegevus, millega reformimata õigussüsteem ei suuda toime tulla. Teiseks peavad rootslased ettevõtlusmakse liiga kõrgeks, mis võivad küündida 50%ni. Eriti vihastab neid maksupolitsei omavoli, mis külmutab suvaliselt firmade kontosid ja kehtestab mitmesuguseid maksutrahve. Peale selle ei rahulda rootslasi kõrged tollimaksud ja vene ametnike korrumpeeritus.
    Otse Vene riigipea visiidi eel Stockholmis peetud Vene-alasel seminaril rõhutasid rootsi eksperdid võimalust, et Venemaad võib lähiajal tabada finants- ja börsikriis.
    Rootslaste edukaima Venemaa fondi Russian Prosperity Fund, mille väärtus on 3,12 mld Eesti krooni, üks juhte Mattias Westman arvab, et paljude Vene tööstusettevõtete aktsiad on üle hinnatud. Ostmisväärseks peab ta praegu tarbekaupu tootvate ettevõtete, pankade ja kindlustusfirmade aktsiaid. DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.