Jeltsin Rootsis

Rootslastel on põhjust Jeltsinisse uskuda. Alates 1917. aastast, kui enamlased natsionaliseerisid Peterburis tegutsenud Ericssoni telefonitehase, kuni 1990. aastani Rootsi firmad Venemaal ei tegutsenud. Pärast seda kui Jeltsinist sai 1990. aastate algul Vene liider, on Rootsi ekspordi maht Venemaale kasvanud 300% ja import 77%. Kuid nende rahaline väärtus on siiski väike, mullu vastavalt 9 mld ja 5,4 mld Eesti krooni. See moodustab Rootsi koguekspordist ja impordist ainult 0,9% ja 0,7%, mis jätab suure kasvuruumi.

Rootsi firmad on alustanud Venemaale otseinvesteeringute tegemist ja Rootsi on tõusnud välisriikidest investorite seas Venemaal 7. kohale, edestades Itaaliat, Prantsusmaad ja Soomet.

Rootsi loodab visiidi ajal saavutada ka kokkuleppe, et ehitada Venemaalt Rootsi kaudu Lääne-Euroopasse kulgev maagaasijuhe.

Energiafirmal ABB tegutseb Venemaal juba 30 tootmisettevõtet. AGA on ära ostnud kaks tööstusgaasivabrikut. Tetra Pak on loonud ühisfirmasid pakenditööstuses. Tetra Lavalile kuuluvad Svjatogorski tselluloosikombinaadi enamusaktsiad. PLM ehitab uut alumiiniumpurgitehast Naro-Fominskisse. Ericsson on taastanud üle pika aja tootmise Venemaal ja rajanud 1994. a Moskvas Corporatia AO. Ühtlasi pürib ta telekommunikatsiooniseadmete müügi turu liidriks, lootes kahe aasta pärast suurendada müügi 14,2 mld Eesti kroonini aastas ja saada telefoniturust 1/3 enda kätte.

Autofirmad Volvo, Saab ja Scania on olnud päris edukad Vene autoturul.

Boriss Jeltsinit saadab riigivisiidi ajal majandusdelegatsioon, mida juhib esimene asepeaminister Boriss Nemtsov, kellel on muu hulgas kavas Göteborgis Volvo peakorteris allkirjastada Volvo autode Venemaal tootmise alustamise leppele. Nemtsov teatas enne visiiti, et ta on valmis osutama igakülgset kaasabi firmale, mis on valmis investeerima Vene majandusse üle 100 mln dollari.

Seni häirib rootsi ärimehi Venemaal suur organiseeritud kuritegevus, millega reformimata õigussüsteem ei suuda toime tulla. Teiseks peavad rootslased ettevõtlusmakse liiga kõrgeks, mis võivad küündida 50%ni. Eriti vihastab neid maksupolitsei omavoli, mis külmutab suvaliselt firmade kontosid ja kehtestab mitmesuguseid maksutrahve. Peale selle ei rahulda rootslasi kõrged tollimaksud ja vene ametnike korrumpeeritus.

Otse Vene riigipea visiidi eel Stockholmis peetud Vene-alasel seminaril rõhutasid rootsi eksperdid võimalust, et Venemaad võib lähiajal tabada finants- ja börsikriis.

Rootslaste edukaima Venemaa fondi Russian Prosperity Fund, mille väärtus on 3,12 mld Eesti krooni, üks juhte Mattias Westman arvab, et paljude Vene tööstusettevõtete aktsiad on üle hinnatud. Ostmisväärseks peab ta praegu tarbekaupu tootvate ettevõtete, pankade ja kindlustusfirmade aktsiaid. DI-ÄP