4 detsember 1997

Ühispank andis alla

Eile teatas Ühispank täna-vuse kasumiprognoosi täitmisest. Paraku näitab sellele eelnenud prognoosi vähendamine panga nõrkust, mitte tugevust. Lähiaeg toob selguse, kes pankadest on kasuminumbreid välja käies Ühispangaga sarnaselt hämanud, kes mitte.

Äripäeva hinnangul täidab väärtpaberituru praeguse taseme juures oma aasta kasumiprognoosi suurematest kommertspankadest kindlasti Hansapank.

Hinnang tugineb eeldusele, et pankade intressidest, teenustasudest, valuutavahetusest jms saadavad tulud ning vastavad kulud jäävad enam-vähem samaks, mis novembris. Lihtsamalt öeldes: jätame novembris väärtpaberitelt teenitu või kaotatu kasumiarvestusest kõrvale ja võrdleme ülejäänud summat prognoosi täitmiseks vaja mineva rahahulgaga.

Kui Hansapank kandis novembris 12,2 miljoni suurust kahjumit, mille põhjustas börsilangusest tingitud 46,5 mln kroonine kaotus, siis jääb järele 34,3 miljonit puhast mitteväärtpaberitulu. Enam-vähem sama summa peaks pank teenima ka sel kuul, sest laenuintressid laekuvad ikka ning valuutavahendus ei kao kuhugi. Niiviisi arutledes peaks Hansapanga 380 mln kroonine kasumiprognoos täis saama, millest praegu on puudu 33,8 mln. Hõisata pole pangal küll midagi, aga häda, mis sunniks prognoosi vähendama, ka mitte.

Kaheti hinnatava teoga sai eile hakkama Ühispank. Ühelt poolt tähendas otsus vähendada Ühispanga grupi kasumiprognoosi 303,7 miljonilt kroonilt 211,1 miljonile, et pank on oma (uue) aastakasumi juba kätte saanud. Positiivsena mõjub ka otsus suunata panga ja allettevõtete detsembri kasum täiendavateks provisjonideks.

Samas tähendas ligi 100 mln kroonine prognoosi allahindamine, et üldust on häbiväärselt petetud. Ühispankurid näitasid, et nende jaoks ei tähenda panga kasumiprognoos enamat kui kohvipaksu pealt ennustatud numbrit, mida välja pakkudes arvestati jumal teab millega. Pangandustegevusest teenis Ühispank novembris vaid umbes 10 mln krooni, mis on teiste suurpankadega võrreldes üllatavalt väike summa.

Teisalt annab kasumiprog-noosi vähendamine lootust, et edaspidi ei teeni pank enam eelkõige korralistelt erakorralistelt tuludelt ja mitmetelt asjadelt, mis lihtsalt tulevad ei tea kust, nagu panga kommentaaridest võib aru saada.

Objektiivse reaalsuse ees tõstis käed ka Forekspank, kes teatas eile õhtul novembrikuu 7,7miljonisest kahjumist ning otsusest esitada 17. detsembril uus kasumiprognoos.

Tallinna Pank on lubanud prognoosi mitte muuta, mis toimetuse arvates tähendab, et see võib aasta lõpuks täitmata jääda mitme miljoni võrra.

Põnevaim seis on Hoiupan-gal, kes antud metoodika järgi lisab detsembris kasumipoolele umbes 40 mln krooni, mis tähendab, et aasta arvestuses jääks kümmekond miljonit vajaka. Samas ei ole see nii suur summa, et käiks pangale üle jõu ning tõenäoliselt pingutab pank kavandatud kasumi täis. Vastuse saab kuu keskel, kui selgub, kas Hoiupank muudab oma prognoosi.

Pankade raamatupidajaid ja ökonomiste paneb eeltoodud käsitlus kindlasti hambaid kiristama ja juukseid katkuma. Kuid osaliselt on nad ise selles süüdi, sest ühe panga avaldatud majandustulemuste esitusviis võib erineda teise omast nagu öö ja päev.

Sellele vaatamata võib järeldada, et enamik panku on suvisest börsibuumist vaimustudes ning üksteist üle trumbata tahtes kasumiprognoosiga üle pakkunud. Usutavasti tuleval aastal ollakse objektiivsemad, sest on ju pangad lubanud oma tegevuses konkurentsi kõrval enam konservatiivsusele rõhku panna.

Hetkel kuum