Litsentsilepinguid tasub lugeda

Loodetavasti ei jätnud kriitika Baltic Software Associationi aadressil heale lugejale eelmisel nädalal muljet, nagu ma üritaksin õigustada tarkvarapiraatlust. Tootjate loodud organisatsioon aga ei peagi ju tegelikult tegema midagi kasutajate heaks, nii et minupoolne õelutsemine näiteks litsentsilepingute tõlkimise teemal on ju igati kohatu.

Rääkimata soft'i garantii mainimisest -- tootjad on kindlasti õigel seisukohal, väites, et soft on ääretult komplitseeritud ja kiiresti arenev toode ning mida muud nende organisatsioonilt tahtagi, kui vigadest kubiseva olukorra roosilisemaks muutmist näiteks rikkis andmekandja ümbervahetamise «tarkvara garantiiks» nimetamise teel.

Kõik see toob aga mulle uuesti meelde mõtte tarkvaraostjate seltsist, mis tegeleks probleemidega kasutaja poolt vaadates.

Tegelikult on jagamist väärivat infot palju, muu hulgas ka seni tõlkimata litsentsilepingutes. Paari firma lepinguid lugedes tekib aga tunne, et see tõlkimatus on vahest hoopis mõne tootja huvides, sest pakutavad tingimused on kõigil erinevad.

Näiteks selline punkt, nagu upgrade ehk versiooniuuendus. Adobe Acrobatiga kaasa tulnud lepingus lubatakse kahe versiooni paralleelset kasutamist 90 päeva jooksul, Microsoft FrontPage 97 puhul saan ma aga aru, et mulle antakse ka kõigi varasemate versioonide igavene kasutamisõigus. Ma ei imestaks sugugi, kui osa kasutajaid sooviks omada arvutis paralleelselt äsja valminud (loe: alla aasta vana) ja kindlalt usaldusväärset versiooni.

Aldus lubas tarkvarauuenduse korral varasemate versioonide kasutamist koduarvutil -- jälle eelis tarbijale. Adobe lepingus on aga kirjas, et litsentseeritud tarkvara peamine kasutaja võib täiesti legaalselt selle endal ka kodus kasutusele võtta eeldusel, et korraga kasutatakse soft'i ainult ühes kohas (loodetavasti ei hakka maksuamet seda nüüd erisoodustuseks pidama).

Rääkimata sellest, et vist kõik lepingud lubavad soft'i installeerimist nii põhi- kui sülearvutisse eeldusel, et neid korraga ei kasutata.

Järelikult lepinguid maksab lugeda, mis sest, et nad endiselt vales keeles on. Tõsi küll, harilikult on eri keeltes lepingud veidi erinevad, mis jätab meile siis võimaluse nende hulgast endale sobivaim valida.