Oli hea aasta väikese tõrvatilgaga meepotis

Käesoleva aasta majandussündmustele tagasi vaadates võib öelda, et aasta oli hea. Ainult väärtpaberituruga seotud sündmusi võib pidada tilgaks tõrvaks meepotis.

Börsimulli puhusid üles pangad ja lõpuks see pidi lõhkema. Vaielda võib selle üle, kas oli õige, et valitsus ja Eesti Pank seda kriisi radikaalsete meetmetega süvendasid või oleks nad hoopis pidanud kriisi pehmendama.

Absoluutne madalseis on Tallinna väärtpaberibörsil möödas. Juhtivate aktsiate käibed näitavad, et ilmselt teevad investorid juba oma panuseid ja mitte ainult kohalikud investorid, vaid juba ka välisinvestorid.

On alanud pisike kasvufaas, mis võib veel ka allapoole kõikuda, aga ma siiski arvan, et väärtpaberibörsil on kriis ja miinimum juba möödas ning oodata on mõõdukat aktsiahindade tõusu.

Rääkides selle aasta majandusnäitajatest, on väga rõõmustav tööstuse kasv. See on tõenäoliselt mitmete loogiliste ja ettevõtetele oluliste otsuste tulemus.

Juba mitme aasta jooksul on Eestis erastamist viidud läbi õieti ja piisavalt radikaalselt. Just ettevõtete üleminek eraomandusse on põhjustanud sellised struktuursed muutused ja investeeringud, mis on omakorda põhjustanud kiire majanduse ja tööstuse kasvu.

Tööstuse kasvu üks põhjus on möödunud aastal tehtud otsus, mis võimaldas erastajal tagantjärgi ettevõtte eest tasuda osa summat EVPdes. Seda valitsuse otsust on palju kritiseeritud, aga hilisem elu näitas, et valitsuse eesmärk ergutada tööstuse kasvu läks täide.

Tagantjärele EVP-soodustuse tegemine andis äsja erastatud ettevõtetele hapnikku. Nad pidid riigile selle laokil oleva ettevõtte eest vähem raha maksma ja said tänu sellele rohkem investeerida. Juba aasta hiljem olid olemas ka juba esimesed positiivsed tulemused.

Oponentide põhiline argument oli, et mängu ajal ei tohi muuta mängureeglid. Sellele põhimõttele vastu vaielda ei saa. Aga tollane valitsus ei reguleerinud selle otsusega mitte nii palju mängureegleid reeglite pärast, vaid me soovisime anda erastatud ettevõtetele kergendust ja vähendada nende finantskoormust. Tänu tagantjärele tehtud EVP-soodustusele tuli mõni protsent tööstuse kasvule juurde.

Majanduskasv, kui lähtume majandusteooriast, peaks tuleval aastal aeglustuma. Üks peamine põhjus on laenuintresside märgatav tõus ja sellest tulenev laenuraha kallinemine. Ma prognoosiks, et sel aastal on majanduskasv 8--9% ja järgmisel ca 5%. Selline kasv on Eesti jaoks liiga väike, normaalne oleks 7--9%.

Tarbijahinnaindeks (THI) peaks arvatavasti vähenema. Kui raha hind on kallim, siis suletud sektor võib üritada hindade tõstmisega midagi päästa, aga siiski ma arvan, et THI peaks võrreldes selle aastaga mõne protsendi võrra vähenema.

Neljandas kvartalis toimunud rahaturu kriis ja sellega kaasnenud intresside tõus peaksid importi piirama. Jooksevkonto defitsiit peaks vähenema. Võimalik, et ka töötasude kasv aeglustub ja võib oodata töökohtade arvu vähenemist. See tuleneb raha kallinemisest, mis mõjutab üldmajandust. Rahaturu kriisi haripunkt on praegu möödas, aga tema mõju reaalmajandusele ilmneb järgmise aasta esimeses-teises kvartalis.

Makroökonoomilises plaanis jääb järgmiseks aastaks kolm põhiprobleemi. Esiteks nn lühikese raha probleem portfelliinvesteeringute ja mitte väga pikaajaliste krediidiliinide jaoks Eesti kommertspankadele. Teiseks jooksevkonto suur defitsiit ning kolmandaks liiga suur ja kallis avalik sektor.

Positiivsena mõjutab järgmise aasta majandust Luksemburgi otsus, millega Eesti arvati ELi laienemisläbirääkijate hulka.

Eesti peaks järgmisel aastal tingimata jätkama liberaalset tollideta majanduspoliitikat. Tuleks tegelda rohkem otseinvesteeringutega ning vähendada avaliku sektori kulusid.

Tahaksin lõpetada optimismiga. Väike tagasiminek majanduskasvus järgmisel aastal ei ole krahh. Käesolev aasta kokkuvõttes oli edukas. Ainukeseks tõsiseks probleemiks oli rahakriis, aga selle kohta peab ka ütlema: hea, et niigi läks.