Eesti läheb Euroopaga läbi rääkima

30. jaanuar 1998, 00:00

Eesti on oma ettepanekud teinud juba aasta tagasi, sellest lähtub kogu meie tegevus. On selge, et esitades liitumisavalduse, aktsepteeris Eesti põhimõtteliselt Euroopa Liidu seadusandlust ja sellest tulenevaid kohustusi. Millised modifikatsioonid tehakse Euroopa Liidu asutamislepingutes seoses Eesti liitumisega, on veel vara rääkida.

Minu arvates on seni olnud häbematult nõrk tagasiside ettevõtluse poolelt. Võib öelda, et valitsus on teinud viimase paari aasta jooksul palju ära eurointegratsiooni heaks, kuid valitsusväline sektor pole ilmutanud väga suurt huvi. Töögruppide moodustamine peaks aitama seda probleemi lahendada.

Kõige optimistlikumate ennustuste järgi jõuavad liitumisläbirääkimised lõpule aastatel 2002--2003. See sõltub meist endist, kui suutlikud me oleme. Läbirääkimiste lõpp on piiritletud sellega, kui kiiresti suudab Eesti kohaldada oma seadused Euroopa standarditega ja kui palju vajab ettevõtlus investeeringuid.

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha Eu- roopa Liidu dokumendid, mille üle läbi rääkima hakatakse. Kui see dokumentatsioon on põhjalikult läbi vaadatud, meie soovide ja reeglitega võrreldud, saab rääkida, kus on lõtkud ja mis meile sobib.

Meil puudub praegu selge pilt, millised valdkonnad võivad tekitada probleeme, kas need on migratsiooni, tööjõu liikumise, asüüli taotlemise vms küsimused.

Ma ei oska öelda investeeringuid, mis on minu valdkonnas vaja teha Euroopa Liiduga ühinemiseks. Põgenike laager on pikemat aega päevakorras ilma Euroopa Liidu nõudmistetagi, investeeringuid vajavad ka migratsiooni- ja viisareeglite parandamine ning muud küsimused narkootikumide ja muude apoliitiliste teemadeni välja. Nagu ka välisminister on öelnud, ega Brüsselisse sõitmist ja pika laua taha istumist saa päris nii ette kujutada. Põhiline töö tuleb ära teha kodus ja võrrelda meie olukorda sellega, kuhu me peame jõudma.

Põllumajandusministeerium on selles suunas juba aasta otsa tööd teinud, meil on moodustatud töögrupid ja läbi vaadatud peaaegu kogu ühine seadusandlus selles valdkonnas.

Meie ettepanekute pakett koosneb kahest osast. Esiteks, üldpoliitilised punktid, mis vajavad arutamist. See puudutab eelkõige küsimust üleminekuajast. Teine küsimus puudutab põllumajanduse mahtu ja arvulisi tingimusi, kus Euroopa Liidul on teatud piirangud.

Meile on oluline, millest lähtuvalt määratakse Eesti jaoks kehtestatavad numbrid. Arvan, et see ongi kesksemaid vaidlusi, mis põllumajanduse osas tuleb. See puudutab Eesti põllumajanduse mahtu nii taime- kui loomakasvatuse osas ja seda, kas Euroopa Liit on valmis laiendama põllumajandustoetuste süsteemi uutele riikidele.

Ma kujutan ette, et kõigepealt tahab Euroopa Liit näha liituda sooviva maa valmisolekut võtta üle Euroopa Liidu seadused. Põllumajandust puudutab kaetavast kuuest teemast kolm. Need on ühine põllumajanduspoliitika, põllumajandustoodete siseturg ja struktuurimeetmed põllumajanduses.

Justiitsministeeriumi poolt näeme praegu kahte funktsiooni. Me oleme vastutavad äriühingu õiguse koostamise eest ja sellel aastal me sellega ka tegeleme. Äriseadustikus on kaks väikest nüanssi, mis tuleb harmoniseerida Euroopa Liidu seadustikuga. Oleme sellest seni hoidunud, lootuses et Euroopa Liit loobub oma teatud põhimõtetest. Tõenäoliselt Euroopa Liit neist siiski ei loobu. Kapitalinõuete viimine Euroopa Liidus nõutud tasemele on meie äriseadustikus juba õnneks fikseeritud.

Aasta jooksul tuleb äriõiguse valdkonnas välja töötada üks uus eelnõu, see on Euroopa Liidu määrus liidu majandushuvide ühtsusest. Selle all mõeldakse teatud liiki juriidilisi isikuid, mida meie äriseadustik ette ei näe.

Üldisemas mõttes tegeleb justiitsministeerium riigiõiguse üldküsimustega, eelkõige põhiseaduse muutmisega. Seda on uuritud peatükkide kaupa juba poolteist aastat, muuhulgas ka Euroopa Liidu ametniku poolt. Praegu võib öelda, et põhiseadust ei tule muuta. Mida rutem jõuab Eesti riik selleni, et ta aktsepteerib ministeeriumide tugevdamist ja ametnikkonna kasvu, seda rutem me läbirääkimiste faasi läbime.

Meie haldusalas alustavad tööd kolm töögruppi, töö- ja sotsiaalpoliitika, tervisekaitse ja isikute vaba liikumise töögrupp. Kõiki kaarte valupunktide kohta päriselt avada ei saa, aga loomulikult on Brüsselile teada meie tervisekaitse halb olukord. Pean silmas tervisekaitselaborite varustatust ja inspektorite vähesust. Sotsiaalsfääris tekitab kindlasti probleeme meie erihooldekodude olukord. Siia võib lisada ka pensioniekspordi, mis pole probleem, kuid tuleb ära teha. See puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele pensionide väljamaksmist mõnes teises Euroopa Liitu kuuluvas riigis.

Isikute vaba liikumine puudutab meid tööjõu vaba liikumise kohalt. Euroopa Liidu liikmesriigi töölisi peab kohtlema Eestis samadel tingimustel kui Eesti kodanikke. See on seotud osaliselt migratsiooniameti ja haridusministeeriumi tööga. Meid puudutab ka diplomite vastastikune tunnustamine arstide ja inseneride puhul. Ma ei usu, et sotsiaalsfäär saab piduriks, mille tõttu läbirääkimised Euroopa Liiduga võiksid venima hakata. Kui läbirääkimiste kulgemiseks on arvestatud kolm-neli aastat, siis ma usun, et jõuame enam-vähem samas tempos püsida kui teised.

  • delegatsiooni juht Toomas Hendrik Ilves -- välisminister
  • delegatsiooni asejuht Alar Streimann -- välisministeeriumi asekantsler
  • Allan Gromov -- keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja
  • Hendrik Hololei -- riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja
  • Ahti Kallikorm -- sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja
  • Priit Kolbre -- Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures
  • Andres Kollist -- kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor
  • Tõnu Naestema -- teede- ja sideministeeriumi asekantsler
  • Martin Põder -- rahandusministeeriumi asekantsler
  • Priidu Pärna -- justiitsministeeriumi asekantsler
  • Signe Ratso -- majandusministeeriumi asekantsler
  • Tiia Raudma -- haridusministri nõunik
  • Kyllike Sillaste -- välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonna juhataja
  • Peeter Sookruus -- kultuuriministeeriumi nõunik
  • Ruve ?ank -- põllumajandusministeeriumi välissuhete asekantsler
  • tolliliit -- Marek Uusküla (rahandusministeerium)
  • majandus- ja rahaliit -- Madis Üürike (rahandusministeerium)
  • finantsid ja eelarve -- Tiiu-Tatjana Reinbuch (rahandusministeerium)
  • maksustamine Andres Hunt -- (rahandusministeerium)
  • äriühinguõigus -- Priit Kama (justiitsministeerium)
  • tööstuspoliitika -- Rünno Lumiste (majandusministeerium)
  • kaupade vaba liikumine -- Tiina Luberg (majandusministeerium)
  • teenuste vaba liikumine -- Paul Elberg (majandusministeerium)
  • kapitali vaba liikumine -- Veiko Tali (rahandusministeerium)
  • energeetika -- Arvi Hamburg (majandusministeerium)
  • põllumajanduspoliitika -- Toomas Kevvai (põllumajandusministeerium)
  • põllumajanduse struktuurifondid -- Andres Oopkaup (põllumajandusministeerium)
  • väike- ja keskmise suurusega ettevõtted -- Aleksander Bakirov (majandusministeerium)
  • tarbijakaitse -- Helle Aruniit (tarbijakaitseamet)
  • konkurentsipoliitika -- Peeter Tammistu (konkurentsiamet)
  • statistika -- Maie Nogelainen (statistikaamet)
  • finantskontroll -- Enn Uusen (riigikontroll)
  • õigus- ja siseasjade koostöö -- Priit Kelder (siseministeerium)
  • regionaalpoliitika -- Mari Pedak (siseministeerium)
  • sotsiaal- ja tööstuspoliitika -- Valdeko Paavel (sotsiaalministeerium)
  • tervisekaitse -- Heino Lutsoja (tervisekaitseamet)
  • isikute vaba liikumine -- Urve Vool (tööturuamet)
  • transport -- Anti Moppel (teede- ja sideministeerium)
  • kalandus -- Lauri Vaarja (keskkonnaministeerium)
  • telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia -- Jüri Jõema (elekterside inspektsioon)
  • kultuuri ja audiovisuaalpoliitika -- Helle Puussepp (kultuuriministeerium)
  • teadus ja teadusuuringud -- Ain Heinaru (haridusministeerium)
  • institutsioonid -- Mart Laanemäe (välisministeerium)
  • välissuhted -- Tiit Naber (välisministeerium)
  • ühtne välis- ja julgeolekupoliitika -- Sander Soone (välisministeerium)
  • muud teemad -- Sulev Kannike (välisministeerium)
  • Raadio ettevõtlikule inimesele

    Äripäeva raadio 92.4

    Hetkel eetris

    Kava

      Vaata kogu kava
      Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
      28. November 2011, 18:09
      Otsi:

      Ava täpsem otsing