Eesti läheb Euroopaga läbi rääkima

Eesti on oma ettepanekud teinud juba aasta tagasi, sellest lähtub kogu meie tegevus. On selge, et esitades liitumisavalduse, aktsepteeris Eesti põhimõtteliselt Euroopa Liidu seadusandlust ja sellest tulenevaid kohustusi. Millised modifikatsioonid tehakse Euroopa Liidu asutamislepingutes seoses Eesti liitumisega, on veel vara rääkida.

Minu arvates on seni olnud häbematult nõrk tagasiside ettevõtluse poolelt. Võib öelda, et valitsus on teinud viimase paari aasta jooksul palju ära eurointegratsiooni heaks, kuid valitsusväline sektor pole ilmutanud väga suurt huvi. Töögruppide moodustamine peaks aitama seda probleemi lahendada.

Kõige optimistlikumate ennustuste järgi jõuavad liitumisläbirääkimised lõpule aastatel 2002--2003. See sõltub meist endist, kui suutlikud me oleme. Läbirääkimiste lõpp on piiritletud sellega, kui kiiresti suudab Eesti kohaldada oma seadused Euroopa standarditega ja kui palju vajab ettevõtlus investeeringuid.

Aasta jooksul tuleb äriõiguse valdkonnas välja töötada üks uus eelnõu, see on Euroopa Liidu määrus liidu majandushuvide ühtsusest. Selle all mõeldakse teatud liiki juriidilisi isikuid, mida meie äriseadustik ette ei näe.

Üldisemas mõttes tegeleb justiitsministeerium riigiõiguse üldküsimustega, eelkõige põhiseaduse muutmisega. Seda on uuritud peatükkide kaupa juba poolteist aastat, muuhulgas ka Euroopa Liidu ametniku poolt. Praegu võib öelda, et põhiseadust ei tule muuta. Mida rutem jõuab Eesti riik selleni, et ta aktsepteerib ministeeriumide tugevdamist ja ametnikkonna kasvu, seda rutem me läbirääkimiste faasi läbime.

Meie haldusalas alustavad tööd kolm töögruppi, töö- ja sotsiaalpoliitika, tervisekaitse ja isikute vaba liikumise töögrupp. Kõiki kaarte valupunktide kohta päriselt avada ei saa, aga loomulikult on Brüsselile teada meie tervisekaitse halb olukord. Pean silmas tervisekaitselaborite varustatust ja inspektorite vähesust. Sotsiaalsfääris tekitab kindlasti probleeme meie erihooldekodude olukord. Siia võib lisada ka pensioniekspordi, mis pole probleem, kuid tuleb ära teha. See puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele pensionide väljamaksmist mõnes teises Euroopa Liitu kuuluvas riigis.

Isikute vaba liikumine puudutab meid tööjõu vaba liikumise kohalt. Euroopa Liidu liikmesriigi töölisi peab kohtlema Eestis samadel tingimustel kui Eesti kodanikke. See on seotud osaliselt migratsiooniameti ja haridusministeeriumi tööga. Meid puudutab ka diplomite vastastikune tunnustamine arstide ja inseneride puhul. Ma ei usu, et sotsiaalsfäär saab piduriks, mille tõttu läbirääkimised Euroopa Liiduga võiksid venima hakata. Kui läbirääkimiste kulgemiseks on arvestatud kolm-neli aastat, siis ma usun, et jõuame enam-vähem samas tempos püsida kui teised.

- delegatsiooni juht Toomas Hendrik Ilves -- välisminister

- delegatsiooni asejuht Alar Streimann -- välisministeeriumi asekantsler

- Allan Gromov -- keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja

- Hendrik Hololei -- riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja

- Ahti Kallikorm -- sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja

- Priit Kolbre -- Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures

- Andres Kollist -- kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor

- Tõnu Naestema -- teede- ja sideministeeriumi asekantsler

- Martin Põder -- rahandusministeeriumi asekantsler

- Priidu Pärna -- justiitsministeeriumi asekantsler

- Signe Ratso -- majandusministeeriumi asekantsler

- Tiia Raudma -- haridusministri nõunik

- Kyllike Sillaste -- välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonna juhataja

- Peeter Sookruus -- kultuuriministeeriumi nõunik

- Ruve ?ank -- põllumajandusministeeriumi välissuhete asekantsler

- tolliliit -- Marek Uusküla (rahandusministeerium)

- majandus- ja rahaliit -- Madis Üürike (rahandusministeerium)

- finantsid ja eelarve -- Tiiu-Tatjana Reinbuch (rahandusministeerium)

- maksustamine Andres Hunt -- (rahandusministeerium)

- äriühinguõigus -- Priit Kama (justiitsministeerium)

- tööstuspoliitika -- Rünno Lumiste (majandusministeerium)

- kaupade vaba liikumine -- Tiina Luberg (majandusministeerium)

- teenuste vaba liikumine -- Paul Elberg (majandusministeerium)

- kapitali vaba liikumine -- Veiko Tali (rahandusministeerium)

- energeetika -- Arvi Hamburg (majandusministeerium)

- põllumajanduspoliitika -- Toomas Kevvai (põllumajandusministeerium)

- põllumajanduse struktuurifondid -- Andres Oopkaup (põllumajandusministeerium)

- väike- ja keskmise suurusega ettevõtted -- Aleksander Bakirov (majandusministeerium)

- tarbijakaitse -- Helle Aruniit (tarbijakaitseamet)

- konkurentsipoliitika -- Peeter Tammistu (konkurentsiamet)

- statistika -- Maie Nogelainen (statistikaamet)

- finantskontroll -- Enn Uusen (riigikontroll)

- õigus- ja siseasjade koostöö -- Priit Kelder (siseministeerium)

- regionaalpoliitika -- Mari Pedak (siseministeerium)

- sotsiaal- ja tööstuspoliitika -- Valdeko Paavel (sotsiaalministeerium)

- tervisekaitse -- Heino Lutsoja (tervisekaitseamet)

- isikute vaba liikumine -- Urve Vool (tööturuamet)

- transport -- Anti Moppel (teede- ja sideministeerium)

- kalandus -- Lauri Vaarja (keskkonnaministeerium)

- telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia -- Jüri Jõema (elekterside inspektsioon)

- kultuuri ja audiovisuaalpoliitika -- Helle Puussepp (kultuuriministeerium)

- teadus ja teadusuuringud -- Ain Heinaru (haridusministeerium)

- institutsioonid -- Mart Laanemäe (välisministeerium)

- välissuhted -- Tiit Naber (välisministeerium)

- ühtne välis- ja julgeolekupoliitika -- Sander Soone (välisministeerium)

- muud teemad -- Sulev Kannike (välisministeerium)