Eesti teadlased teadmatuses kosmosekoostööst

«Mina ei tea Gagarini fondi plaanidest veel midagi,» ütles Tõnu Liik.

Eilses Eesti Päevalehes ütles Venemaa kosmoseprogrammis osalev Juri Gagarini fondi president Valeri Kubassov, et seoses rahvusvahelise orbitaaljaama Alfa käivitamisega on Venemaa huvitatud Eesti atmosfääriteooria ja biotehnoloogia spetsialistide abist.

Esmaspäeval Eestis loodud mittetulundusühingu Juri Gagarin juhataja, mööblifirma O'Bender president Mati Loide kinnitas, et ühingu peaeesmärk on taastada Eesti teadlaste ja Vene kosmonautikaspetsialistide vahel katkenud sidemed.

«Kindlasti võtan lähiajal ühendust Tõravere astrofüüsikutega,» lubas Loide. «Konkreetne tegevus hakkab käima Gagarini ühingu kaudu.»

Tõnu Liik ütles, et Eesti astrofüüsikud on huvitatud koostöö taastamisest Venemaaga. «Eriti, kui tegemist oleks maksujõulise partneriga,» lisas ta.

Liik ütles, et varasem kosmosealane koostöö on toimunud paljus tänu isiklikele kontaktidele, tuues esile Tartu observatooriumi kunagise teadusdirektori Charles Villmanni nime.

Tõnu Liigi sõnul oli enamik omaaegse astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudi lepingulistest töödest seotud kosmoseprogrammidega. «Instituudi aastaeelarve oli 700 000 rubla,» meenutas Liik. «Teist samapalju teenisime lepingutega juurde.»

Viimane Tõraveres konstrueeritud aparaat, mis käis kosmoses, oli atmosfääri uuriv neljakanaliline spektrofotomeeter Faza. Tõraveres konstrueeritud aparaat oli 1990. aastate alguses orbitaaljaama Saljut pardal.