Hoiupanga juhid petsid kliente

«Rahaturufondist said laenu mõned Hoiupanga juhid, aga teised võisid seda teha offshore'idena,» kommenteeris aktsiate tagatisel võetud ligi 200 miljoni kroonist laenu väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi.

Mägi kinnitusel oli laenusaajate hulgas väga palju off-shore-firmasid, nende taga seisvaid isikuid on aga inspektsioonil raske tuvastada.

«Selle tehinguga oli Hoiupanga rahaturufondil reaalne võimalus puusse panna,» kommenteeris Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro. Tema sõnul peab rahaturufond paigutama oma raha väga turvaliselt ja võtma äärmiselt vähe aktsiariske.

Hoiupanga aktsiate osakaal rahaturufondis kasvas oktoobri lõpuks üle 50 protsendi. Kui laenu poleks tagasi makstud, oleks fond läinud pankrotti ja hoiustajad oleksid kaotanud oma raha.

Rahaturufondist laenu võtmises kahtlustatava Hoiupanga Töötajate ASi osanikud on panga endine juhatuse esimees Olari Taal, praegune juhatuse esimees Aare Kilp, pearaamatupidaja Juta Maar, Hoiupanga turgude direktor Heino Viik ja juhatuse esimehe nõunik Marcel Vichmann.

Hoiupanga rahaturufondi haldur Kadri Kuusk väitis eile BNSile, et fond ei kandnud tehinguga kahju ja võetud laenud on korralikult tagasi makstud.

Marek Mägi ütles, et ilmselt ei piisanud Hoiupanga juhtidel rahaturufondist laenatud rahast aktsiate väljaostmiseks 345 miljoni krooni eest. Kui arvestada, et Hoiupanga juhid ostsid poole aktsiaemissioonist välja 230 krooniga aktsia eest, on nad praeguseks kaotanud koos intressidega ligi 150 miljonit krooni.

Paar Hoiupanga töötajat on välja arvutanud, et Hoiupanga Töötajate ASi juhataja Marcel Vichmann peab töötama Hoiupangas söömata-joomata 113 aastat, et kaotus tasa teha ja laen tagasi maksta.

Hoiupanga avalike suhete osakonna asejuhataja Erki Peegel kinnitas novembris, et Hoiupank pole olnud Hoiupanga Töötajate ASi garant ega ole ka muul viisil selle tehinguga seotud. Viimast kinnitasid ka Hoiupanga juhatuse esimees Aare Kilp ja tema asetäitja Priit Haller.

Hoiupanga töötajad võtsid aktsiate väljaostmiseks laenu Hoiupanga rahaturufondist oktoobris. Kui väärtpaberiinspektsiooni kahtlustused paika peavad, osutub alusetuks ka Hoiupanga juhtide väide, et pank sai emissioonist juurde 690 miljonit krooni. Vähemalt 150 miljonit krooni võttis pank oma teisest taskust, rahaturufondist.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi kinnitas eile, et Hoiupanga Töötajate ASi laenuga tegelevad nii väärtpaberi- kui pangainspektsioon.