Soome saaks EMUs eeliseid

USA pank prognoosib, et EMU annab kõige rohkem eeliseid Saksamaale, Soomele ja Iirimaale, kus kõigis on firmade rentaablus viimasel ajal paranenud ja järelikult investeerijate tulud kasvanud.

Soome firmade rentaabluse paranemine viimastel aastatel tähendab Goldman Sachsi arvates seda, et teiste EMU liikmesriikidega võrreldes peaks Soome saama rohkem investeeringuid ja teisest küljest tema turuosa teiste Euroopa maadega kauplemisel järjest kasvab. Soome eelis on muu hulgas ka see, et Soome tööjõu efektiivsus ja kapitali tootlus on suurenenud. Ehkki Soome tööjõukulud on kasvanud, on tööjõu efektiivsus Soomes ja Iirimaal suurenenud enam kui üheski teises ELi liikmesriigis. Tootlikkuse kasv on kompenseerinud tööjõukulude kasvu.

Goldman Sachs ennustab, et Soome firmade turuosa võib EMU mõjul Euroopas kasvada. Soome turuosa kaubavahetuses teiste ELi riikidega oli 1991. a 1,3% ja eelmisel aastal 1,4%. Võrdluseks olgu öeldud, et Iirimaa turuosa on 1991. a 1,4 protsendilt kasvanud 2,5 protsendile ja Saksamaa turuosa on samal ajal kahanenud 29,3 protsendilt 26,1-le.

Teine USA investeerimispank Merrill Lynch väitis äsja Londonis peetud rahaliidualasel seminaril, et Põhjala pangad on EMUsse minnes väga heal lähtepositsioonil. USA pangandusanalüütikute hinnangul on Põhjala pangad eurole ülemineku ettevalmistustega väga kaugele jõudnud. Põhjamaade pankadesse tasub ameeriklaste arvates investeerida seetõttu, et nood kasutavad moodsat infotehnoloogiat, töötavad rentaablilt, hea kasumiga ning on eurole üleminekuks rohkem valmis kui nt Briti pangad.

Läinud nädala lõpus Reutersile antud intervjuus möönis Soome president Martti Ahtisaari, et erinev suhtumine mõningatesse Euroopa asjadesse ja EMUsse on Soome ja teiste Põhjamaade vahelistes suhetes probleeme tekitanud. Kuid see on pigem ajalooliste sidemetega pere sisetüli, ei midagi enamat, rõhutas ta.

Soome kindel tahe olla rahaliidu asutajate seas on teravas kontrastis Rootsi ja Taani seisukohaga, kes ei väljenda esialgu soovi sellega isegi hiljem liituda. Teiseks toetasid Rootsi ja Taani ELi laienemisläbirääkimiste alustamist kõigi 10 kandidaatriigiga, kuid Soome pooldas teatavasti Euroopa komisjoni otsust -- alustada läbirääkimisi kuue riigiga.

Peale selle jahmatas nii Taanit kui ka Rootsit, et Soome asus toetama Saksa ja Prantsuse seisukohta, mille kohaselt EMUsse mittekuuluvad riigid ei tohi saada esindajat nn euro-X-nõukokku, mis teostaks poliitilist järelevalvet ühisraha üle.

Viimane intsident oli läinud nädalal, kui Taani valitseva sotsiaaldemokraatliku partei aseesimees Loe Stavad süüdistas Soomet selles, et too püüab nüüd ELile samamoodi pugeda nagu omal ajal NSV Liidule. Analüütikud arvavad, et Taani ja Rootsi, kes on ajaloos harjunud Soomet pidama «vaeseks sugulaseks», on pahased, et Soome on pärast ELi liikmeks saamist 1995. a seal nõnda aktiivne olnud. KL-REUTERS-ÄP