Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank saab märtsi lõpuks nõukogu esimehe
President seab kandidaatidele eeltingimuseks erialase võimekuse, aususe ja parlamendis esindatud poliitiliste jõudude toetuse. Praeguste ministrite Mart Opmanni ja Jaak Leimanni kandidatuuri pole Lennart Meri kaalunud. Need nimed tulid välja riigikogust, ütles presidendi sisenõunik Urmas Reinsalu.
«President viivitab, sest ta ootab, millal parlament on suuteline kokkulepet saavutama,» ütles Reinsalu. Presidendil on kandidaadid olemas, kuid ta ei soovi neid avalikustada.
Reinsalu sõnul otsustab Lennart Meri parlamendi valmisoleku üle ajakirjanduses ilmunu põhjal ja pole seni ühegi erakonnaga ametlikke läbirääkimisi pidanud.
Koonderakonna fraktsiooni aseesimees Tõnu-Reid Kukk ütles, et Koonderakond kavatseb panganõukogu esimehe ja riigikontrolöri ametikohtade täitmise juurde tulla kohe pärast riigikogu esimehe valimist.
Kuke sõnul eelistab Koonderakonna fraktsioon panganõukogu esimehe kohale poliitiliselt sõltumatut kandidaati, kuid pole ühegi isiku suhtes läbirääkimisi pidanud ja seisukohta kujundanud.
Koonderakonna ja Maarahva ühendus soovib, et valitav panganõukogu esimees koostaks panga nõukogu riigikogus esindatud erakondade liikmetest.
Reinsalu kinnitas, et poliitiliste jõududega läbirääkimisi alustades lähtub Meri samadest põhimõtetest nagu eelmise aasta lõpus, kui parlament presidendi esitatud kandidaadid tagasi lükkas.
Tookord sai Eesti Panga nõukogu esimehe kohale kandideerinud akadeemik Raimund Hagelberg 47 vastuhäält ja riigikontrolöriks kandideerinud Tallinna aselinnapea Ants Leemets 54 vastuhäält.
Fraktsioonide esindajad ei esitanud presidendiga kohtudes tõsiseid vastuväiteid, kuid erakonnad kujundasid vastuseisu enne hääletamist.