Kas teist saaks üksikisikust ettevõtja?

Minul ei ole põhjust seda teha. Ma usun, et iga mõistlik inimene teeb kiire tasuvusanalüüsi, kas tal tasub seda asja ette võtta või mitte. Ja selle põhjal ta siis otsustab. Loomulikult on oluline ka see, mis mahus ta opereerib. Kui maksuvõit on suur, siis on ka soov seda teha suur. Nii et see on väga isikuline. Sõltub äri laadist ja isiku ettevõtlikkusest.

Praegu on minu tööleping piisavalt tugevalt seotud firmaga ja ei ole põhjust oma isiku teenust Leiburile müüma hakata. Ma ei pea seda hetkel vajalikuks.

Kaldun, arvama, et ettevõtte tulumaksu alandamine küll selleks väga oluline põhjus ei ole. See eeldab muidugi täpsemaid arvutusi, kuipalju ümbervormistamine tulu tooks ja kuipalju ta peavalu vähendaks või suurendaks.

Niipalju olen ma füüsilisest isikust ettevõtjaks olemisest aru saanud, et see on ikka üks paras arvutamine, paras raamatupidamine -- kellel seda veel vaja on. See ei ole põhitöö.

Ma arvan, et ei tule siin mingit massilist registreerimist. Siis oleks juba praegu enamik inimesi füüsilisest isikust ettevõtjad. Keegi ei ole ju mingit takistust teinud. Kui seal nii suured võidud oleksid, oleks see juba praegu massiline.

Jääksin ikkagi terve mõistuse juurde. Ma ei teeks seda. Väga imelik on ennast füüsilisest isikust ettevõtjana äriseadustiku järgi tunda vastutavana sellise kohustuste hulga ees, mida kaubamaja juhtimine, eelarve ja bilanss endaga kaasa toovad. Ma arvan, et meie koeral ei ole ka nii palju karvu, kui mitu miljonit see endas sisaldab, see vastutus. Ega füüsilisest isikust eraettevõtjal ainult laulupidu pole, tal tuleb ikka proovitundides ka käia.

Viimased viis aastat on näidanud, et Eesti ärimaastikul mingisugust massilist liikumist üldse ei toimu. Eestlased on piisavalt tark rahvas, et oma õlgadevahelise kompuutriga mõtelda ja kasulikke otsuseid teha.

Mina iseenesest küll sellepärast ei hakkaks ennast üksikisikust ettevõtjaks vormistama. See on ikkagi küllaltki põhimõtteline küsimus -- kui see on ikkagi suunatud firmadele, siis ta on suunatud firmadele.

Aga kindlasti on neid, kes niiviisi talitavad. Lõppude lõpuks, kui seadus seda võimaldab -- midagi pole öelda, kui saab nii.

Aga mina jätkaksin küll samas vaimus kui seni. Meil on tööandjaga kokkulepe, millistel tingimustel ma tööl olen ja neid teades ja neist kinni pidades ma töötan.

Ma usun, et tekib mingi segment töövõtjaid, kes seda praktiseerima hakkavad. Ma ei oska ette ennustada, mis osa see täpselt on -- need võivad olla need, kellele see kokkuhoitud 10% on kriitilise iseloomuga, et ots otsaga kokku tulla.