Korteriühistud ei mõtle veel laenudele

Korteriühistute liidu Tallinna büroo juhataja Kaimar Ilves ütles, et enamik ühistuid on alles oma tegevuse algstaadiumis. Väga vähesed neist on teinud renoveerimiskavasid ja selleks laenu võtnud, lisas ta.

Praegu saavad korteri- ja elamuühistud laenu riikliku eluasemefondi kaudu või pankadelt, kellest aktiivsemad laenajad on Investeerimispank ja Hoiupank.

Tallinnas Raua tn 14 asuva korteriühistu esimees Jaak Mikk ütles, et nende ühistu võttis elektriküttele üleminekuks Investeerimispangalt kümneks aastaks 300 000 krooni laenu. «Majas on 16 korterit, viiel korteriomanikul puudus võimalus elektriküttele üleminekut omavahenditest finantseerida ning seetõttu võttis korteriühistu laenu,» rääkis Mikk.

Kaimar Ilvese sõnul on korteriühistul võimalik laenu saada mitmes osas, vastavalt tehtavate tööde ajagraafikule. Pank arvestab intresse tegeliku laenujäägi järgi.

Korteriühistu puhul käsitletakse laenutagatisena korterit, elamuühistu puhul elamut kui vallasasja. Ilves ütles, et korteriühistu puhul on omanikel raske jõuda otsusele, kes pandivad laenu tagatiseks oma korteri. «Tavaliselt on aktiivsemad ühistute esimehed, kuid tihti on nende korterid juba panditud isiklike laenude tagatiseks,» lisas Ilves.

Jaak Miku sõnul on nende majas panditud neli korterit. Kindlasti peab oma korteri pantima ka ühistu esimees, muidu pole laenu saamine tõenäoline, kinnitas ta.

Mikk lisas, et olukord elamu- ja korteriühistute laenuturul muutuks kohe, kui elamud ja korterid oleksid kinnisasjad. Siis on neile võimalik seada hüpoteeki, lausus ta. Laenutagatise puhul võib korteriühistu seada ühise hüpoteegi, mis jagatakse ära kõigi korteriomandite vahel.