Läti kogemusest on tark õppida

Riias Vene saatkonna lähedal ööl vastu esmaspäeva plahvatanud pomm halvendab veelgi Läti-Vene suhteid ja tekitab uusi pingeid Läti sisepoliitikas.

Äripäeva arvates tuleks Eesti poliitikutel viimasel kuul Lätis toimunut tõsiselt analüüsida, et Läti sündmused ei korduks Eestis. Vene turuga tihedalt seotud ettevõtjad ja investorid peaksid aga oma äriplaane koostades mõtlema sellele, mis saab nende ärist, kui Eesti osutub rünnaku objektiks nagu Läti.

Üle kuu aja kestnud tõsised lahkhelid Läti-Vene suhetes said alguse Läti võimude ebaõigest reageeringust vene keelt kõnelevate pensionäride miitingule. See põhjustas Lätis elavate venelaste protestilaine, mida on aktiivselt kajastanud Venemaa massimeedia, Lätis toimunut on üritanud ära kasutada ka Vene juhtivad poliitikud.

Selleks, et Läti teema maailma ajakirjanduse veergudelt ei kaoks, on korraldatud kaks pommiplahvatust, millest esimene oli suunatud juutide, teine aga Venemaa vastu. Huvitaval kombel ennustas Vene saatkond juba kolm nädalat tagasi, et sellised provokatsioonid aset leiavad.

Kõik need viimase kuu sündmused on tinginud Vene poolelt mitteametlike majandussanktsioonide kehtestamise Lätile. Nüüd juba endise majandusministri Atis Sausnitise hinnangul võib Läti sanktsioonide tõttu kaotada 3,7 miljardit Eesti krooni. Läti ekspordist langes mullu Venemaa osaks 21 ja impordist 15,6%.

Eestil olid need arvud Eesti Panga andmetel vastavalt 9,8% ja 7,5%.

Läti lootis, et sanktsioonide kehtestamisele reageerib Euroopa Liit, kuid tundub, et see lootus oli asjatu. Euroopa Liit ei ole Lätile toetust avaldanud. Tegelikult on lääneriikide reageering Läti sündmustele olnud Läti jaoks negatiivne.

Läti ja Venemaa vahel toimuv näitab, et Venemaal on poliitikal endiselt suur mõju majandussidemetele.

Kuigi Eestiga võrreldes on Lätil majandussidemed Venemaaga tihedamad, suudab Venemaa hea tahtmise korral ka Eesti riigi ja ettevõtjate huvisid kahjustada. Sellepärast peabki Läti kogemusest õppima. Tark inimene õpib teiste, rumal enda kogemustest.

Ettevõtjad, kellele Vene turg on suure tähtsusega, peaksid riske hajutama ja otsima oma toodangule alternatiivseid turustamisvõimalusi. Samamoodi peaks riske hajutama ka investorid, kes mängivad Balti ja Venemaa aktsiaturgudel.

Kuigi ettevõtjad ja poliitikud kinnitavad, et Eesti-Vene suhted enam halvemaks minna ei saa, soovitab Äripäev sellise arengustsenaariumiga ikkagi arvestada.