Pankroti puhul on palgad esmane küsimus

Alljärgnev on ajendatud artiklist «Riik teeb tagantjärele pankrotikingitusi» (ÄP 31.03).

Pankrot on turumajanduses paraku vältimatu pahe ja toob töötajatele hulga probleeme kaasa, millest olulisem on sissetuleku kaotus. Mõistes pankrottidega seonduvate sotsiaalsete pingete ohtlikkust, võttis EL 1980. a vastu direktiivi 80/987/EEC. See näeb ette, et tööandja maksujõuetuse korral kindlustavad töötajate väljamaksmata nõuete tasumise liikmesriikide garantiiasutused. Töötajate õigus saada kätte väljateenitud palk on sisuliselt tunnistatud tähtsamaks kui teiste võlausaldajate nõuded.

Ametiühingute initsiatiivil lülitati garantiiasutuse küsimus kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Valitsus moodustas 1997. a riigieelarvelise tagatisfondi. Fondist hüvitatakse pankrotistunud ettevõtte töötajaile saamata jäänud palk ainult osaliselt. Pealegi toimub see mitu kuud hiljem.

Kuidagi ei saa nimetada kingituseks olukorda, kui inimene jääb ilma väljateenitud tasust -- oma sissetuleku allikast. Kuigi Eestis on levinud vulgaarne arusaam paljudest ühiskondlikest probleemidest, ei anna asjaolu, et ka pankrotistunud ettevõtetes on töötajaid, kelle sissetulek võimaldab turismireisidel käia, alust jätta neid ilma seadusega ettenähtud õigustest.

Arusaamatu on riigi käitumine: ajal, mil tagatisfond ei olnud tegevust alustanud, pidurdati raha eraldamist. Nüüd ilmselt heastatakse vanu patte ja ei ole välistatud juhtumid, kus suure hilinemisega makstakse välja summasid, mida inimesed enam ei lootnudki kätte saada. Hädavajalik on vältida võimalikke kuritarvitusi nii raha taotlejate kui vahendeid eraldavate ametnike poolt. Paraku puuduvad täna andmed selle kohta, et valitsus oleks kehtestanud seadusega nõutud korra tagatisfondi raha kasutamiseks ja dokumentide esitamiseks.